JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks:
Inimese poolt osaliselt mõjutatav. *Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. 3. Juurestiku keskkond - Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. Joonis. 15. Külvisenorm, selle avaldumise viisid. Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel. 1.Külmumine (selle eest kaitseb taimi lumikate) 2.Haudumine. (Tekib siis kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks. Selline olukord tekib lume all
Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3. Juurestiku keskkond Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mulla toitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. 15. Külvisenorm, selle avaldamise viisid. Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16. Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel. 1) Külmumine: tekib siis, kui karastumisperiood on jäänud lühikeseks. Selle eest kaitseb lumikate.
14.Kaera õisiku ehitus Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. 15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste strukuurielementide muutumises. Teravalijade optimaalne külvisenorm oleneb peale iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis majanduslikust seisukohast on muidugi kasulik. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka (idanevate seemnete arvu) või külmise massi kg/ha. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) 16
o Loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik o Segakultuur o Puhtkultuur Segakultuurid on o Tootlikumad o Parandavad mulla omadusi o Vastupidavamad seen- ja putukakahjustustele Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning majandamisel Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub o Kkt-st (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist) o Eelmise puistu liigilisest koosseisust o Seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess) o Metsaomaniku soovidest ja võimalustest Metsakultuuride hooldamine Eesmärgiks luua soodsad tingimused istutatud taimedele ja reguleerida kultuuri koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast Hooldamise sagedus
valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus
Kuuluvad perioodiliselt antavate väetiste hulka. Lühiajalistele rohumaadele antakse orgaanilised väetised rajamise käigus. Pikema kestusega rohumaadel antakse lisaks rajamiseelsele veel pealtväetisena 3-5 a tagant. Orgaanilised väetised ei ole ainult orgaanilise aine varu täiendamise seisukohalt tähtsad, vaid ka olulised mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimiseks. Kõrge on orgaaniliste väetiste efektiivsus erodeeritud ja huumusvaestel muldadel. Orgaanilise väetise normid sõltuvad mullaviljakusest ja andmise viisist. Rajamisel võib anda mulda suuri koguseid 40-100t/ha sõnnikut või sõnniku-turba komposti. Pealtväetisena antakse sõnnikut iga kolme aasta järel, kogus mitte üle 30 t/ha. Huumusevaestel (alla 2%) antakse sõnnikut iga kolme aasta tagant, keskmise sisaldusega muldadel(2-3% huumust) iga nelja aasta tagant. Huumusrikastel muldadel (üle3%) iga 5 aasta tagant. Sõnnik tuleks laotada sügisel septembrikuus, selleks, et toimuksid veel samal
rabad, mis saavad toitaineid vaid atmosfäärist sadenemise teel. Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Toitainete vaese mulla tõttu on raba liigivaene keskkond, kus levinuimaks puuliigiks on harilik mänd, mille radiaalset juurdekasvu uuritakse ka antud töös. Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes mullaviljakusest. Arvestades rabas olevat toitainete vaesust ja sademevee toitelisust, siis on palju teisi loodusliku uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine, väetamine ning antud töö uurimisobjektina õhusaaste. Madala puhverdusvõimega rabades tingib õhusaaste teiste ökosüsteemidega võrreldes märksa ulatuslikumaid ning selgemini avalduvaid muutusi, neid täheldati esmakordselt
jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus tunduvalt väiksem.
metsade olulisemateks tunnusteks: optimaalne temperatuuril 20-35º C. majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. - jagunemine allhorisontideks Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni Liigiline koosseis oleneb otseselt - tüsedus suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel - koostis happeline reaktsioon. muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu- - lagunemise aste Metsahuumus- Metsakõdu lagunemisel tekib segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt - segunemine mineraalse kihiga. huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) puhtmännikud
oma muldade tundmine. Abivahendeiks on kõigile kättesaadav mullakaart ja vastav kirjandus. Mullakaardil olevad mullaliikide tähiste seletused on toodud Lisa 4 tabelis 1. Mullaviljakuse säilitamine ja taastootmine on väga oluline. Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi toitainete ja veega ning taimede juuri hapnikuga. Viljakus kujuneb loodusliku mullatekkeprotsessi ja inimtegevuse mõjul. Mulla võime toota biomassi sõltub mullaviljakusest ja ilmastikust. Mullaviljakuse säilitamine hõlmab erinevaid agrotehnilisi võtteid: süstemaatilist väetamist, muldade lupjamist, kivikoristust, veereziimi reguleerimist, viljavaheldust jne. Viljakuse taastootmiseta langeb mullaviljakus ja väheneb saagikus. Muldade kasutussobivuse määravad: · mulla omaduste vastavus kultuuride bioloogilistele nõuetele; · muldade harimiskindlus; · muldade haritavus. On üldteada, et erinevad kultuurid annavad erinevatel
tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud (okaspuupuistud on madalama toitainete nõudlusega, kui lehtpuupuistud). Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus aga
toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: ● kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist), ● eelmise puistu liigilisest koosseisust, ● seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), ● metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubatakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses: „Metsa uuendamisel Eestis kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: 1) must kuusk 2)
päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril.
· toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas Enamik loetletud põhjusi on agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad. Kultuuride järgnevuse planeerimise bioloogiliseks aluseks on kultuuride järelmõju (väärtus eelviljana) ja endataluvus (kuidas kultuur talub endale järgnemist). Kultuuride järelmõju, endataluvus ja sobivus eel- ning järelviljana sõltuvad suuresti mullaharimisest, väetamisest, taimekaitsest ja mullaviljakusest. · Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustavad vead viljavaheldusnõuetest kinnipidamisel. · Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota eelvilja mõju järgnevale kultuurile, vaid ainult vähendab. Agrobioloogilised alused, mida kultuuride paigutamisel tuleb arvestada, on: 1) kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele
annaabi.ee 
