Sellel perioodil lõpetab linavars kasvamise pikkusesse. Soodsalt mõjutab õhutemperatuuri tõusmine 16 18 oC-ni ja mõõdukas mullaniiskus. Üldiselt kulub Lõuna Eestis kiulinal külvist koristuseni 90 ± 10 päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein. Kõrge mullaviljakusega
Ruutvõrrandi kasutamise loogika selgeks teha (mis on a0, a1 ja a2 ning kuidas nende järgi välja arvutada erinevaid parameetreid). Osata üld- ja aktiivbilansse arvutada ja nendest järeldust teha. Järelduste tegemist peab oluliseks. Agromajanduslik geoinfosüsteem Põllukultuuride kasvupind on vähenenud keskmiselt 39,5 tuhande hektari võrra aastas, kusjuures kõige enam on vähenenud põllumajanduslik maakasutus madala mullaviljakusega omavalitsusüksustes. Kui maa-asulate keskmisena on haritav maa pind kahanenud 45,6%, siis madalaima mullaviljakusega valdade rühmas vähenes haritav maa koguni 70,5%. Haritava maa kahanemine on väiksem olnud valdades, kus mullaviljakus on kõrgem (r= -0.63). Sellist põllumajandusliku maakasutuse vähenemist ei ole toimunud mitte üheski teises uues EL liikmesriigis! Eesti teravilja keskmine saagikus on kõige madalam Euroopas, kuid ka kõige ebastabiilsem (FAO)!
Ühistu, tegevusalaks kaubandus, Nuia PMT AS, tegevusalaks metallitöötlemine, kaubandus, transport. Kõige suurema rühma moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kellest omakorda valdav osa tegeleb põllumajanduse ja talupidamisega ning metsamajandusega. Töötavate inimeste osakaal vallas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool valda. Karksi vallas on suhteliselt kõrge mullaviljakusega maad, kuid vaatamata sellele on vähe põllumajandustootjaid. Traditsioonilise loomakasvatuse ja söödatootmisega tegelevad mõned suuremad talud ja ettevõtetest on siiani tegev veel AS Sallasto. Viimasel paaril aastal on veidi suurenenud teraviljakasvatuse pind, seda just üksikute suurtootjate arvel. Veel on vallas aiandusega tegelev Polli Aiandusuuringute Keskus, kes tegeleb nii tootmise, kui sordiaretustööga.
Hooldustööd põllul tehakse optimaalsel ajal , mis määratakse taime arengufaasi järgi. Taimekaitsevahendeid ( umbrohtude, taimekahjurite, taimehaiguste vastu ) kasutatakse kui mõju objektile on maksimaalne aga kultuurtaimele minimaalne Pealtväetamine määratakse lehediagnostika kaudu Iga uus võte ja vahend on efektiivne teatud tasemeni , optimaalset piiri ületades mõju väheneb Intensiivtehnoloogia on intensiivsem: *lubjarikkamatel *hea veereziimiga *kõrge mullaviljakusega , kus mullaviljakus võib isegi suureneda. Ebaefektiivne : madala mullaviljakusega põllumuldadel, liigniisketel muldadel jne. Säästlik agrotehnoloogia Õhus suureneb CO2 sisaldus millest tingituna on olemas tootmist piiravad keskkonnastandardid. Kasutatakse vähem fossiilseid kütuseid. Soositakse biokütuse kasutamist põllumajanduses. Põllumajanduslik tootmine koondunud piiirkondadesse kus on piisavalt vett ( kasutab 70% magedast veest )
· suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele 23. Põldoa kasvatamine · Seemned hakkavad idanema 3-4 C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha
Suursoo). Fragmenteerunud, kuid pärandkultuurmaastikusse kuuluvate puisniitude, puiskarjamaade ja loopealsete-sarapikega vahelduvaid metsi on Saaremaal, Läänemaal, PõhjaPärnumaal ja paiguti Harjumaal ning LääneVirumaal. Viimaste aastate intensiivistunud metsamajanduse oludes on eriti kannatanud Põlva-, Võru- ja Viljandimaa metsad, kus traditsiooniliselt on olnud palju hajakülasid ning seega ka talumetsi. Samuti on sealsed parema mullaviljakusega alad korduvalt olnud vahelduvalt kasutuses nii põldude-niitudena kui metsadena ning põliseid loodusmetsi säilinud väga vähe. Suurematest metsaaladest on tuntud Palumaa ja Karula rahvuspargi metsad ning rohkesti metsi leidub ka Läti piiri läheduses. 3. METSAÖKOLOOGIA JA VÄÄRISELUPAIGAD Tänapäeva metsamajanduse käsutuses on kõikvõimalikud vahendid, mille abil rakendatakse metsa looduslikud ressursid heaolu ja rikkuse teenistusse
Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad
Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad. Muld peab olema viljakas, huumus- ja kergesti kätte-
Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte. · Keemiline umbrohutõrje. · Haiguste ja kahjurite tõrje 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele Herne kasvatamine puhaskülvis · Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem
pikaajaliste laenude baasil. Metsamaad ja metsaomand Reformimata metsamaa on endine eramaa, mida võimalikud omanikud ei soovinud tagasi või puudusid nendele õigustatud subjektid. Reeglina ei ole neid viimased 15 aastat majandatud, v.a tormi ja tulekahju tagajärgede likvideerimine. Nende maade puidutook ja looduskaitseline väärtus on madal seetõttu, et nad on looduslikult tekkinud endistele põllumajanduses kasutuses olnud aladele või asuvad halvasti ligipääsetavates madala mullaviljakusega piirkondades. Poliitilise kokkuleppe puudumise tõttu ei ole neid hakatud intensiivselt erastama. Kohalikud metsaomanikud on huvitatud nende kasutamata ressursside kiirest müükipanemisest, kuna riigivara seaduses on erisäte, mis annab piirinaabrile eelisostuõiguse, arvestades avalikul enampakkumisel kujunenud hinda. Omandistruktuur taastati võimalikult endistes piirides Riigi järjepidevuse säilimise huvidest tulenevalt ei olnud võimalik erametsamaade majandamise
annaabi.ee 
