hoolimata kujunes mullateadus iseseisvaks teadusharuks alles 19. sajandil. Mullateaduse areng sai alguse põllumajandusega ja maa hindamisega seotud praktiliste ülesannete lahendamisest. Maa hindamise tingis õiglase maksustamise vajadus. Rahvastiku kasvu ja toitumisharjumuste muutumise tõttu suurenes nõudlus toidu järele, mis sundis otsima põllukultuuride saagikuse suurendamise võimalusi. Seetõttu olid esimesed mullateaduslikud uuringud seotud taimede toitumise ja väetamisega (agrokeemia). Murranguliseks etapiks kujunes taimede mineraalse toitumise teooria loomine 19. sajandi esimesel poolel. Selle kohaselt omastavad taimed mullalahusest juurte kaudu toitaineid mineraalsete ühenditena. Mineraalse toitumise teooria sõnastas Saksa teadlane Justus von Liebig (1803-1873) om 1840. aastal ilmunud raamatus „Die organische Chemie in ihrer Anwendung auf Agricultur un Physiologie“. Mis on mineraal?
Põhja-Eesti mullad lubjakividest mõjutatud halli tooniga. Lõuna-Eesti mullad on Devoni aluskivimi mõjul punase tooniga. Eesti aluskivimi karbonaatkivimite (CaCO3 ja MgCO3) tõttu on karbonaatsel (nõrgalt aluselise reaktsiooniga) lähtekivimil tekkinud ca 75% muldadest. Devoni liivakivid ja savid on enamasti mittekarbonaatsed. Ülemdevoni avamusalal sisaldavad karbonaate. Algeselt mullakaardistamisel agrogeoloogiline printsiip: maakasutus + lõimis (turvas) Mullateaduslikud printsiibid olid veel välja arendamata ja informatsioon oli puudulik (muldade nimesti, nende omadused jms) 1901. a Liivimaa kinnisvara hindamise seaduse alusel toimus maade hindamine. Alusena esitati mitte mulla kaart Agrogeoloogilises jaotuses on oluline mulla füüsikalis-mehaaniline koostis (LÕIMIS) 1. Sorteerimata sete: tahke liustiku sete MOREEN (kivid + liiv + savi) 2. Sorteeritud sete: jämeteraline LIIV, peeneteraline SAVI 3. Orgaaniline sete: TURVAS
annaabi.ee 
