USDA-le on iseloomulik laboratoorsete andmete kasutamine mullanimetuste määramisel. Mullanimetuste kombineerimine sufiksitest loob sageli raskestiloetavaid ja süsteemile iseloomulikke nimesid. Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000.
kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50…100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. 65. Mullastikukaardid ja andmebaasid. Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla šihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart – kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Andmebaas - http://geoportaal.maaamet.ee/ 66. !Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi
Kergelt haritavad mullad Keskmiselt haritavad mullad Raskesti haritavad mullad 70. Muldade degradatsioon ja kaitse. Mulla degratsioon( kahjustamine)- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla talituste, kvaliteedi ja kasutussobivuse halvenemist MULDADE PARIM KAITSE ON NENDE ÕIGE KASUTAMINE. IGALE MULLALE VASTAVALT TEMA VÕIMETELE Võib jagada: * ehitusdegratsioon, olme-, masina-, looduslikdegratsioon 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. 72. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised levikualad Eestis jne. Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide arvestuse edukas läbimine. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 20 punkti: • 5 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 5 punkti) • 2 avatud küsimust (üks 3-punktiline ja üks 6-punktiline – kokku 9 punkti)
18. Maa hindamine ja mullastiku kaardistamine 1960.90. (lk 261) Nõukogude võimu kehtestamine ja maa natsionaliseerimine tõi kaas arusaamise, et maa hindamine on üleliigne tegevus, kuna see oli seotud põhiliselt maa maksustamise ja maa hinna määramisega, mis riigi maa-ainuomandi ringimustest olid mittevajalikud. Küll aga peeti vajalikuks mullastiku detailuuringuid. Juba 1946.a välja antud mullastiku uurimise juhend väidab: Mullastikukaardid on vajalikud järgmiste tööde tegemiseks: · Põllumajanduskõlvikute, külvikordade, külvikorraväljade ja brigaadide maaalade ratsionaalse paigutuse projekti koostamiseks. · Mullaviljakuse tõstmiseks vajaliku agrotehnilise abinõude süsteemi väljatöötamiseks. · Põllumajanduskõlvikute melioratsiooni ja transformatsiooni vajaduse selgitamiseks. · Erosiooni ja selle tagajärgede vastu võitlemise abinõude väljatöötamiseks.
Keskmiselt haritavad mullad keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad. 63. Muldade degradatsioon ja kaitse- viimased kolmandast konspektist 64. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- 65. Maa kui kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid- 66. Maakasutuse hindamise lähtekohad- 67. Maakasutuse planeerimise erinevad tasandid. 68. Põllumajanduse eripärad võrreldes teiste tootmisharudega. 69. Riski mõiste ja selle hindamine, klassifikatsioon. 70. Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust
1-6 aastat vanad). Linnade vektorkaardistuse käigus finantsvahendite nappusest tingituna välitöid tehtud EI OLE. Linnade vektorkaarte lehtedeks jaotatud ei ole. Kogu info on ühes failis. Digitaalne mullastiku kaart ja andmebaas Mõõtkava: 1 : 10 000. Kaardi koostamisel kehtisid samad sisulised nõuded, nagu käsitsi tehtud töö puhul, sama oli ka muldade kaardistamisüksuste nimestik. Kaardilehe piiresse jäävate maakasutuste või nende osade mullastikukaardid skaneeriti aluskaardile, kusjuures sobitati kokku mõlemate kaartide alussituatsioon (teed, jõed ja ojad, muude veekogude piirid, kuivendusvõrk, metsakvartalid ning kõlvikute piirid). Skaneeritud kaardil tehti mullastikukaardi koostamise tööd (ühtlustati mullapiirid 18 ja -andmestik maakasutuste piiridel, kaasajastati muldade kaardistamisüksuste ja muude mullanäitajate tähistused ja tehti
; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 77. Mullastikukaardid- ja andmebaasid: Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad ja lõpuks viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur. Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi
Keemiline degradatsioon a) hapestumine - happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine - mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest - põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 2. Bioloogiline degradatsioon - mulla bioloogilise aktiivsuse langus. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10 000 ja 1:5000) 1954. aastal, kusjuures esmalt kaardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad.. Aasta aastalt suurenesid kaardistatavad pinnad ja suurimad kaardistamise aastamahud olid ajavahemikul 1965...1969. Selle ajavahemiku lõpuks olid suurmajandid valdavas osas mullastiku kaardiga varustatud. Ajavahemikul 1970...1976 viidi läbi
Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. Lähtekivim rohkem karbonaatne. b) Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Mullastiku andmebaaside ja teaduse rakendused Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla sihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Seletuskirjas olevad peatükid: 1) mullatekke tingimused
vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm).
Eesmärk: Luua vajalik alus maade hindamiseks. Luua Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb 3 osast: i. Digitaalne mullakaart ii. Mullastiku tabelandmebaas iii. Tarkvaraline keskkond, mis võimaldab teha päringuid e. Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a. f. Täielikult Eesti riigi poolt finantseeritud. g. Lähtematerjalideks: i. majandite ja metskondade mullastikukaardid ii. mullastiku väliuurimistööd iii. katastri aluskaart mõõtkavas 1:10000 h. Tootmist korraldab: Maaamet i. Tootjateks on: i. Koostaja OÜ ,,Agrimento" ii. EOMap Lõuna 134. Mis on ortofoto? Mis on ortofotokaart? Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil? Kirjeldage Eesti ala kohta koostatud ortofotosid. a. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeef ja pildistamise hetkel
86. Mis on Eesti mullakaart? Projektsioon L-Est, mõõtkava 1: 10 000, formaat dgn, mapinfo, arcinfo. Kaardi eesmärgiks oli luua vajalik alus maade hindamiseks ning Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmetest ning tarkvaralisest keskkonnast, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada tulemusi kaardil. Kaardi lähtematerjalideks olid majandite ja metskondade mullastikukaardid+väliuurimistööd+katastri aluskaart 1:10 000, keeruka reljeefiga aladel oli mõõtkava 1:5000. Tootmist korraldab Maa-amet, koostaja OÜ Agrimento, tootja EOMap. Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a. 87. Kas Eestis omab © juriidilist õigust? Põhjendage oma vastust. Keegi ei oma Eestis c juriidilist õigust. C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav
6. mulla sooldumine Bioloogilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mullaelustiku ja taimede liigilisekoostise muutused seoses mulla keemilise saastumise ja liigsest tihenemises tingitud õhu- ja niiskusreziimi muutumisele 2. Võõrkultuuride kasvatamine 3. Haruldaste taimeliikide asualade hävitamine 4. Floora ja fauna koosseisu muutumine NB! Tekkeallika järgi võib degradatsiooni tinglikult jaotada looduslikuks ja inimtekkeliseks. 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Mullastikukaarte, mille kontuurid on tavaliselt kantud muldade geneetilismorfoloogilise klassifikatsiooni alusel, kasutatakse muldadeleviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite
annaabi.ee 
