Kuubiline taimede toitumise, veega varustamise, õhustatuse seisukohalt parim. Prismaline Plaadiline Struktuuriagregaatide tekkimiseks ja säilimiseks on vaja saviosakesi, huumust ning kahe-ja kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mullamineraalide ja huumuse koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste soojusliikumise tekitatud protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad
Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. 34.Valgus ja radiatsioon (kiirgus) ökosüsteemis. Valgus on ökosüateemis vajalik kiirgusenergiana läbi fotosünteesi. Suurem osa energiast ökosüsteemis pärineb päikeselt, osa mullamineraalide keemiliste sidemete energiast. Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul. Selle perioodiline muutumine tingib teatud rütmi nii taimede kui ka loomade elutegevuses. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu, ka loomade sigimist ja rändeaega. Organismid, mis elavad maapinnal või selle lähedal, kasutavad energiavaru, mis moodustub:a)päikesekiirgusest ja b)lähedalasuvate kehade (pikalainelist) soojuskiirgust. Need mõlemad
Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: 1. ränioksiidide grupp opaal, kvarts. 2. alumiiniumhüdroksiidide grupp hüdrargilliit. 3. raudhüdroksiidide grupp limoniit, götiit. 4. savimineraalide grupp kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente vee kinnipidamisvõime. Murenemise tüübid: 1. Sialliitne parasvöötme tingimustes. 2. Alliitne troopilistes tingimustes.
Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. Bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: · ränioksiidide grupp opaal, kvarts · alumiiniumhüdroksiidide grupp hüdrargilliit · raudhüdroksiidide grupp limoniit, götiit · savimineraalide grupp kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente vee kinnipidamisvõime Murenemise tüübid: · sialliitne parasvöötme tingimustes · alliitne troopilistes tingimustes Vee geoloogiline tegevus.
Keemilises koostises on kesksel kohal karbonaadid. Põhiliselt magneesium- ja kaltsiumkarbonaadid MgCO3 ja CaCO3. Karbonaadid annavad mullale aluselisust. Kui karbonaate on mullas vähe, uhub vesi vähesedki karbonaadid mullast minema ja alles jäävad silikaadid ja muud happelised soolad. Eestis: happelised (leostunud) mullad + veidi neutraalseid muldasid Põhja-Aafrikas: aluselised mullad Miks on mulla pH tähtis? Mulla pH mõjutab oluliste mullamineraalide ja toiteelementide kättesaadavust – mõjutab nende lahustuvust ja seeläbi kättesaadavust. Fosfor (P): Hästi kättesaadav pH 5,5-7,5. Fosfor hakkab piirama produktsiooni alustelistes ja happelistes muldades. Alumiinium (Al): Liikuv vaid happelistes muldades. Alates pH 6 on toksiline!! Taimedel on selle vastu oma kohastumused pH rekordite hoidjad: arhe Sulfolobus ac.daldaru: pH opt = 2 (+90 kraadi) Soodajärvede soodabakter pH opt = 13
tonni kvaliteetse sõnnikuga viiakse mulda keskmiselt 5 kg lämmastikku, millest ca 25 %, s.o. 1,25 kg on taimede poolt esimesel aastal omastatav. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik 1. orgaaniline lämmastik laguneb ja tekkiva mineraliseerumis-ammonifikat- siooniprotsessis tekivad ammooniumühendid, millest NH4+ on taimedele väga hästi kasutatav ja oma laengu tõttu seotakse mullamineraalide katioonivahetuskohtadele, ammoniaak aga lendub 2. nitrifikatsiooniprotsessi tulemusena, millest võtavad osa aeroobsed nitrobakterid, tekib nitraatlämmastik NO3-, mis oma negatiivse laengu tõttu tõugatakse mullamineraalidest eemale, kus see kapillaarides liikuva vee poolt kaasa haaratakse ning seega aktiivkihist välja uhutakse. 3. anaeroobses keskkonnas muundumine jätkub, denitrifikatsiooni käigus tekivad
oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Valgus Valgus on ökosüsteemis vajalik kiirgusenergiana läbi fotosünteesi. 6CO2 + 6H2O + päike = C6H12O6 + 6O2 Suurem osa energiast ökosüsteemis pärineb päikeselt, osa mullamineraalide keemiliste sidemete energiast. Valguse hulk muutub aasta-ajati ja ööpäeva jooksul. Selle perioodiline muutumine tingib teatud rütmi nii taimede kui ka loomade elutegevuses. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu, ka loomade sigimist ja rändeaega. Osa loomi on aktiivsed päeval, osa öösel. Loomariigis on enamikul liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel on ka aastatsükkel. Päevase eluviisiga on näit. sisalik, jänes, metskits jt
annaabi.ee 
