soojusenergiat, 2) Aurumine on võrdeline õhuniiskusdefitsiidiga ehk auruõhu gradiendiga, 3) aurumine oleneb mulla omadustest veesisaldusest, veejuhitavusest, põhjavee ja kapillaarvöötme sügavusest jne. 7) Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused põhiparameetrid, nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid. Mulla füüsikalis mehaanilised ja tehnoloogilised omadused: Nendest sõltub mullaharimine ja selle kvaliteet ning mullaharimiseks vajalikud energeetilised vahendid, kuid ka kasutavate masinate ja seadmete tehnilised parameetrid. 8. Mulla struktuurisus- kujunemine, jaotamine, tähtsus. Mulla struktuursuse alla mõistetakse mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks . Jaotatus (vt. õpik lk 166 Sergei Zahharovi tabel. ) Selle järgi jaotatakse Kuubitaoline ,Prismataoline, Plaaditaoline Kuju järgi (Soil Surve Manual ) Teraline, Pankjas, Tulpjas, Primaatiline, Plaatjas
76. kõvaduspiir - käsitatakse mulla ajutise vastupanuna välisjõule ning see oleneb lõimisest, orgaanilise aine ja veesisaldusest ning konsistensist. 77. plastilisusindeks - Kui indeks on üle 35, on muld suure paisumispotensiaaliga. Kui indeks on 25 siis muld paisub vähem 78. mulla küpsus - mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mullaharimiseks optimaalsed. 79. eriveotakistus - künniviilu lahtilõikamiseks, ümber pööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. 80. kandevõime - näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma, et ta deformeeruks. 81. struktuursus - mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks. 82
18 cm-ni. Kõikide nende agrekaatide iseloomulikuks jooneks on suur tootlikkus (5-7 ha tunnis). Veovõimsuseks tuleks arvestada 35-40 hobujõudu töölaiuse meetri kohta. Küntud alade külvieelseks harimiseks nii kergetel, keskmistel kui ka rasketel muldadel sobivad põimagregaadid, mis koosnevad labasilurist ja tihendusrullisest või kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib kasutada nii värskelt küntud,kui mõnda aega seisnud küntud alade külvieelseks harimiseks. Pikaajalisi otsekülvi uurimisi veel pole, kuid seniste uurimuste põhjal võib öelda, et otsekülv sobib suvi-ja taliteraviljade, rüpsi ja rapsi ning herne viljelemiseks kerge ja keskmise lõimisega muldadel. Teraviljade eelviljadena rapsi, herne ja ristiku väärtus otsekülvil ei realiseeru täiel määral. Seepärast on soovitatav enne otsekülvi mulda 7-8 cm
3 i TEC Pro kombineerib AutoTrac ja iTEC funktsionaalsuse, et vähendada ülekatted, kärpida kulutusi ning tööd kiirendada (saadaval GreenStar 2630 displeiga). Rohkem hektareid vähema ajaga Alustage oma tootlikkuse suurendamisega juba täna! Peate ainult StarFire 300 või iTC vastuvõtjaga kasutatava soovitud parandussignaali täpsuse määratlema, et rakendada: ± 30 cm sõidutäpsust TASUTA SF1 signaaliga, ideaalne mullaharimiseks ± 10 cm sõidutäpsust SF2 signaaliga, sobiv väetise laotamiseks ja niitmiseks ± 2 cm kõige täpsemat RTK parandussignaali suurimat täpsust nõudvatel töödel, nagu külvamisel Uus StarFire 3000 vastuvõtja omandab iTEC Pro tööd saab mugavalt lisa- signaali paremini ning sobib kokku kõigi varustusse kuuluva puutetundliku
Traktorite mass võrreldes kunagistega on jäänud samaks. Eestis on otsekülv (pindmist harimist ei toimu) täiesti võimalik! Siiski ei saa selline meetod olla talus valdav (st et talu rajab kogu põlluharimise ühele masinale). Rohkem on see rakendatav taliviljade juures kuna kevadine harimisaeg on lühike. Eesti tingimustes saab künni baasil teha minimeerimist, jätame künni alles adra juures või traktori ees on pakker ja taga on külvik. Kevadiseks mullaharimiseks ja külvamiseks oleks vaja lisapõllutööriistu, et külvamistöödega õigeks ajaks valmis saada suurel maalapil (muld vajab teatud aja jooksul ära, eriti rasked savimullad). Seega oleks tarvis kõrvale kultivaatorit juurde. Künni asendamise eelised: 1) kulude kokkuhoid 2) tööaja kokkuhoid 3) parem kandevõime 4) väiksem sõltuvus ilmast 5) ei ole adratalla tihenemist kui pole adra survet, siis ei teki ka tihenemist
Vana rohukamara uuendamine algab augustis või hiljemalt septembri esimesel poolel rohukamara purustamisest, millele järgneb orgaanilise väetise laotamine ja künd. Rohumaade kündmiseks on kohane poolvint või vinthõlmadega ader. Nii sõnnikuga väetamine kui ka varajane künd aitavad kaasa mikrobioloogiliste protsesside kaudu rohukamara kõdunemisele. Hilise künni ja selle halva kvaliteedi korral segavad kõdunemata mättad järgmisel kevadel mullaharimist ja külvitöid. Kevadiseks mullaharimiseks on õige valida aeg, mil muld on sedavõrd tahenenud, et ta sõmerdub libistiga, kultivaatori ja äkkega harimisel. Kergetel ja keskmise raskusega muldadel peaks esimene mullaharimisvõte kevadel olema libistamine, millega lõhutakse künniviilude pinnakihis moodustunud kapillaarid ning takistatakse sellega vee kiiret auramist mullast. Tavaliselt haritakse muld teravilja külviks 3...5 cm sügavuselt, heinaseemnete külviks on vajalik vaid 2...3 cm sügavune pinna kobestamine