Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku pandud ajutisi tellinguid võib kasutada ainult lühiajaliseks tööks. Suurim lubatud vahemaa redelite sisekülgede vahel on 3 meetrit. Platvormi lauad peaks asetsema ülevalt kolmandal redelipulgal. Tellingud on abivahend ehitusjärgus. Tellingud on töötamiskoht ja/või tervisekaitse ja ohutuse jaoks. Tellingute ülesanded · Töölavana kasutatavad tellingud
varda telg sirgeks; *lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? Kahe lõikele töötava pinna vahel 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel!
Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind
Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind
Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku pandud ajutisi tellinguid võib kasutada ainult lühiajaliseks tööks. Suurim lubatud vahemaa redelite sisekülgede vahel on 3 meetrit. Platvormi lauad peaks asetsema ülevalt kolmandal redelipulgal. 1.3 Tellingud Tellingud on abivahend ehitusjärgus. Tellingud on töötamiskoht ja/või tervisekaitse ja ohutuse jaoks.
annaabi.ee 
