1968. aastast kuni 1989.aastani Märtsisaprillis 1976 elas Breznev üle haiguse (võibolla infarkti) ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas Otsused tegi tema lähikond Suri 10. novembril 1982 1970ndate keskel oli Breznevi lähimaks kaaslaseks KGB õde, kes kindlameelselt söötis talle rohte, ilma tema arstiga konsulteerimata Selle tulemusena sai ta südameataki ja suri Breznev oli austatud kõige suurema ja muljetavaldavama matusega, mida Nõukogude Liidus kuuldud oli.
kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik, kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid, üldse dividende. (Ahmad 1980:39) Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada. Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk. Ta püüdis intressi ja intressimäära põhjusi seletada ajaeelise vaatepunktist, nimelt ideega, et olevik on tulevikust tehniliselt üle. See tähendab, et keskmine inimene eelistab tulevikule olevikku ning kui temalt nõutakse, et ta loobuks hetkemugavusest või oma rahaliste vahendite kasutamisest, on tal intressi näol õigus saada tasu. (Ahmad 1980:40) Intressiteooria on kogu majandusteooria juures ehk kõige ebaselgem osa
annaabi.ee 
