Tallinna ajalugu
asetses ka Karjaväravate ees, praeguse Pärnu maantee kohal, Kohtumaja ja Põhja-Eesti panga
hoonete vahel, kuid see lammutati juba 1767.
16. sajandil kaeti enamik endisi lahtise katusega linnamüüritorne kõrge kivikatusega. Sealjuures rajati
juba enam-vähem väljakujunenud plaani järgi ka mõningaid täiesti uusi torne. Samas kõrgendati ka
mõningaid müüre, millega oli kogu kompleks oma lõppkujul välja kujunenud. Edasine tähelepanu
kandus linnamüürilt üha enam muldkindlustustele.
Oma lõplikul kujul sisaldas Tallinna linnamüür seega (põhjaküljelt päripäeva liikudes) Suure
Rannavärava koos eesvärava ja Paksu Margareetaga, Stoltingi torni, Hattorpe-taguse torni , vana
Vene kiriku taguse torni, Väikese Rannavärava, Bremeni torni, Munkadetaguse torni, Hellemani torni,
Viru värava koos eesväravaga, Hinke torni, Kuradi (Duveli) torni, Karjavärava koos eesvärava(te)ga,