1. Millega põhjendasid aadlikud enda kõrgemat positsiooni ühiskonnas? Esita 2 põhjendust. V: Oma esiisade ennastsalgavate tegudega maa kunagisel vallutamisel, nad pidasid end vabade sõjameeste klassi järeltulijateks. Nad arvasid, et pärivad esiisade hea iseloomu(ausus, õilsus, vaprus). 2. Miks võib varauusaegset ühiskonda nimetada staatiliseks? V: Sest väga harva jõudis keegi oma sünnipärasest seisusest kõrgemale. 3. Kas ja kuidas oli kolmandasse seisusesse sündinud inimesel võimalik tõusta aadliseisusesse? Esita kaks selgitust. V: Seda sai muuta ainult kuningas või paavst. Rikkad kaupmehed ostsid endale aadlitiitli. 4. Mis takistas põllumajanduse arengut varauusajal? Selgita põllumajanduse ekstensiivse arendamise olemust ning võrdle seda intensiivse põllumajandusega? V: Maaharimisviis, mis nõuab palju põllumaad ja inimtööjõudu ning kus ei kasutata väetisi ja masinaid. Intensiivses põllu...
keeruline. Väejuhid hoidusid lahingust(Noobid) kuna lahingu tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus vastase kindluste ja linnade vallutamisest, mis võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala. Linnade ja kindluste vallutamiseks valmistati järjest võimsamaid suurtükke. Kahurid muutusid nii võimsaks, et keskaegsed linnamüürid varisesid nende tulistamise tagajärjel kokku. Seetõttu hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Palgasõdurid Palgasõdurid ei sõdinud enesekaitseks või mingite ideede nimel, vaid olid alati valmis parema pakkumise peale leivaisa vahetama.Et väljaõppinud sõdurid vaenlase teenistusse ei astuks siis hakkasid valitsused neid ka rahu ajal ülal pidama. Nii tekkisid alalised armeed. Palgasõdureid süüdistati sageli patriotismi (inimeste positiivne hoiak isamaa vastu)puudumises. Arvati, et igal rahval on oma eriline iseloom, mis avaldub nende sõdimisoskustes
sõjaliste ettevõtjatega, kellel oli palgasõdurid. 3. Kurnamissõda, kaitseehitised, sõjaväe varustamine Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. Selle tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus eelkõige vastase kindluste ja linnade vallutamisest. See võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala, mis tähendas linnade ja kindluste sissetuleku kaotust. Müüride ette hakati ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti viltused, et suurtükikuus kahju tegemata eemale põrkaks. Rajati bastionid. Uut tüüpi kindlustused pikendasid sõda. Ehitustööd olid ülimalt kallid. Varauusaegsed sõjad vajasid järjest rohkem sõdureid. Selliseid vägesid oli väga keeruline toiduga varustada. Tüüpiline 60- tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000-3000 looma liha. Kogu seda
tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Põhjuseks, miks veel tänagi oma mastaapsusega aukartust äratavad bastionid linna kaitsta ei suutnud, oli Narva asupaik jõe ääres. Jõe tõttu polnud ruumi ehitada bastionide ette muldkindlustusi, mis muutis bastionide kõrged ja võimsad kiviseinad otsesihtimisega kahuritule vastu kaitsetuks. Küllap mõistis seda ka Narva bastionid projekteerinud sõjandusinsener Erik Dahlberg, kuid paremat lahendust polnud kuskilt võtta. Põhjasõjas võidukas Venemaa vallutas Eesti ja sellega kaotas sisemaale jäänud Narva oma tegeliku strateegilise tähtsuse. Ehkki veel ligi poolteist sajandit seisis Narva Peterburi eelkindlustusena
annaabi.ee 
