Geograafia - üldmaateadus
maastikest, kus korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse
avaldused.
Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks. Loodusmaastik on alus, millele inimene
oma esteetilisi tõekspidamisi ja väärtushinnanguid järgides on kujundanud ja kujundab kultuur-
maastikku. Kultuurmaastik on seega erinevate inimpõlvede jäljed looduses.
Maastike looduslikud omadused on tinginud nende kasutuse iseloomu. Viljakate muldadedega
alasid on kasutatud aastasadu põllumaadena. Liivastel ja kivistel aladel on aga kasvanud mets.
Sellel põhinebki maastike kasutusalane liigestus:
Metsa -, põllumajandus-, tööstus-, kaevandus-, puhkemaastik jne.
Reeglina muudab inimtegevus maastikku vaesemaks. Erinevate maastikke säilimist ja liikide
elutingimusi ohustab loodusvarade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb
mitmete looduslike ja poollooduslike taimekoosluste säilimisest paljudes maastiku tüüpides.
annaabi.ee 
