Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link
Muld on niiskusastmelt tavaliselt värske (pohlatüübis värske kuni kuiv, mustikatüübis värske kuni niiske), Lõimiselt on muld peenliiv või saviliiv, valitsevad leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes.
Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset.
Muld on eelkõige tänu bioloogilisele murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks pea mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis sisaldab selliseid elutähtsaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja väävel ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.

Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli).
Muld on kuiv, purunevad harimisel sõmerad ja muld võib tolmustuda - mitte tallata mulda liigselt – kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega)
Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Esinevad õhukeselt kuni tüsedalt leetunud mullad (LkI kuni LkIII) või kahkjad mullad (LP). Organogeenne kiht on õhuke(1…..5 cm), sellele järgneb 5 kuni 20 cm tüsedune A1 horisont.

Muld on ressurss muldade kaitse Muldade erosioon Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.
Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes.
Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.

Muld - Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa–mullavesi, tahke osa – 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk
Muld - maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus)

Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.
Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul.
Muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega.

Muld on 1. Tasakaaluline orgaanilise aine orgaaniline aine mullas kaheks: kõrgematel taimedel liikuva fosforiga varustatud kui see on sisaldus 1. Mittespetsiifiline orgaaniline kasvustimulaatoritena.
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Muld on viljakas, tüüpiline keskmise sügavusega kamarkarbonaatmuld (K''') või leostunud kuni leetjas kamarkarbonaatmuld ( KO; Kor kuni KI). Lõimiseks on saviliiv või liivsavi.

Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m. Enamik lodudest on kaetud metsaga, põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp − mõlemad taluvad üleujutusi.
Muld - on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest.
Muld – maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused.

Muld on minu põskede ligi (“MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE”). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid.
Muld on omakorda elukohaks paljudele organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimestele.
Muld - ja taimkate ► Aluskivi-paekivi ► Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud ► Tundlik reostuse suhtes

Muld on maakoore pindmine, kobe kiht, mis on moodustunud ja areneb tänu taimede, loomade ja mikroorganismide toimele mulla lähtekivimisse.
Muld on alati külmem kui kuiv kätte ei saa. Wnärb = 1,5•Wmh 7. võimalikult varajane külv eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla muld.
Muld on väga tähtis loodusvara, sest mullapinnas on ainus pinnas, kus taimed kasvavad. Kui mulda poleks, poleks taimi ja poleks ka loomi.

Muld on väga niiske, siis kuulub suur osa saadavast päikesekiirgusest vee aurustumiseks, mistõttu mullatemperatuur jääb madalaks.
Muld on elukohaks paljudele organismidele,tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed,millest omakorda toituvad loomad ja inimesed.
Muld ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL.

Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel.
Muld on viljakas, mis tõttu on võimalik kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest üks tähtsaim on puuvillapõõsas.
Muld on maakoore pealmine kobe kiht, kus esinevad toitained ja mis tekib elus- ja elutalooduse vastastikkusel toimel.

Muld - selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad.
Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest.
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul.

Muld on ühine kantakse mullakiht nõlva jalamile4)Taimed lagunemisel tekib mulla ja mittetaastuv ressurss.
Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks loetakse 20-50
Muld on happeline ja mineraalainete vaene, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire.

Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond.
Muld on looduslik keha, mille kujunemisel on tähtsad 6 looduslikku faktorit e. nn. mullatekketegurit.
Muld on keskmiselt viljakas, domineerivad II-IV boniteedi männikud, kus järelkasvuna esineb kuusk.

Muld on elukohaks organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, toiduks loomadele.
Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel
Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike.

Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused.
Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed.
Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal.

Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel.
Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld.
Muld on ökosüsteemi abiootiliseks faktoriks ja ta ise on gigantne ökosüsteem.

Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi männikud, kohati ka kuusk ja kask.
Muld on bakterite, seente, taimede ning mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond.
Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis.

Muld on vajalik ökosüsteemide funktsioneerimiseks ja taimekasvatuseks.
Muld – murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest
Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.

Muld ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS
Muld - maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg.
Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel

Muld on taimede, bakterite, seente ja mullaloomastiku elukeskkond.
Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele.
Muld on tähtis, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed.

Muld - maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.
Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld.
Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid.

Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara.
Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi.
Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval.

Muld on elu alus nii kaudses kui ka otseses mõttes.
Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja.
Muld - küüniline ütlus väga vana naise kohta.

Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend.
Muld on maakoore pidevalt uuenev pindmine kiht.
Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.

Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel.
Muld - , kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise.
Muld - maakoore peamine viljakas kobe kiht.

Muld on elukohaks paljudele organismidele.
Muld - , mätas-, laastu- ja õlgkatuseid.
Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.

Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss.
Muld on pidevalt ajas muutub ja arenev.
Muld – mõiste, füüsikaline ehitus.

Muld on eluta ja elusa aine vahelüli.
Muld on ka oluline vee filtreerija.

Muld on maakore pealmine kobe kiht.
Muld on kõrge huumusesisaldusega.
Muld - maapinna pealmine kobekiht.

Muld – muld, mis ära kantakse.
Muld on ise hästi väheviljakas.
Muld - mullastiku suhtes nõudlik

Muld on maakoore pealmine kiht.
Muld on kõikjal, kus on taimed

Muld on igipüsiv, igipõline.
Muld on keskmise viljakusega.

Vote UP
-2
Vote DOWN
Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun