Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes. Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel.
Teised arvavad, et asustuse levik üle kogu mandri võttis aega tuhandeid aastaid ning protsess oli väga aeglane. Peamised takistused kiireks asustuse kiire laienemise teel on kohastumus, sest inimesed peavad õppima kasutama eri piirkondade poolt pakutavaid võimalusi. Perioodi 25 00010 000 a tagasi jäävaid muistiseid on leitud kogu Austraaliast. Põhja- Austraalias nt Oenpelli ja Miriwun. Neist viimase dateering näitab koha kasutust u 18 000 a tagasi. Lõuna-Austraalias on tuntud muistiseks Koonalda. Koobas, kust kaevandati tulekivi. Sealt leiti tulekivitükikesi, lõkkeasemeid. Söest võetud proovid dateerisid koha ajavahemikku 15 00023 000 a tagasi. Koopa pehmest liivakivist seintel on inimeste poolt sõrmedega tõmmatud lainelisi jooni, mis võivad samuti olla väga vanad. Kivitöötlemise traditsioonid püsisid Austraalias väga kaua ühesugused. 20 000 a eKr kasutatud laagripaik oli üsna samasugune kui 20. saj oma. Sellise konservatiivsuse
oma nime all. Sealt vist leiti rauast mõõku ja pronksist asju jne. Sealsetest soolakaevandustest on leitud üsna muumiaid ja vanu treppe. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusis on Beinhaus, järve ja mäe lähedal olevad majad. Surnuaed väike surnutele rajati luumaja (Beinhaus), esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa). Sageli on kaasa pandud ka kullast esemeid. Heuneburgi linnus võis olla omaaegse vürsti elupaik, see olla korralikult rajatud, tugevate kindlustustega. Tal on olnud võimas puit- ja muldvall. Seal on kasutatud ka toortelliseid. Telliskivid olla pärit Kreekast. Rauda kasutati kõige enam relvade ja tööriistade materjalidena. Mõnel pool ka ehete valistamiseks, et demonstreerida jõukust.
annaabi.ee 
