Volikogu liikmetest valiti 15-liikmeline juhatus. Auesimeheks valiti mainekas kunstiajaloolane Villem Raam. EMS oli demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, tänu millele hakkasid eestlaste rahvuslikud tunded pead tõstma. EMSi eesmärgiks oli: · tagada eesti kultuuri järjepidevus · säilitada rahva ajalooline kokkuhoiutunne · tagada väikerahvale hädavajalik kompaktne kultuurisõbralik elukeskkond Muinsuskaitsjad pöörasid tähelepanu ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, organiseerisid koos ERSP-ga Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Muinsuskaitsjad nõudsid tagasi ajaloolisi kohanimesid, korrastasid kalmistuid, astusid välja murdekeelte ja rahvuslike tavade kaitseks. EMS kuulutas 22. veebruar 1988 välja mälestuste suurkogumise. Muinsuskaitsepäevadel 7. veebruar 1988 toodi esimest korda telesaatesse sinimustvalge lipp Vahur
eesmärgid on erinevad ning sellest tulenevalt võiks Pigem tuleks püüda huviliste ringi ning nende RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS muinsuskaitsjad ka probleemile läheneda. On selge, eesmärke lähemalt tundma õppida. Kindlasti ___________________________________________________________________________________________ et üks osa neist väärib karistust, teiste entusiasmi ja on nende seas inimesi, kes oleksid mingi uue
algatuskeskus. Üleüldine käärimine levis Tallinnast ja Tartust ka provintsidesse. Rajoonid, alevikud ja isegi külad ärkasid talveunest. Kohalikud ajalehed võtsid tagasi omad vanad nimed ,,Saarte Hääl", ,,Läänlane", ,,Viru Sõna", ,,Sakala". Kingissepast sai uuesti Kuressaare. Haapsalu rajoon kuulutas jaanipäeva pühaks. Ning igal pool üle maa hakkas sündima rahvarinde tugirühmi nagu seeni pärast vihma. Rohelised ja muinsuskaitsjad, rahvusliku sõltumatuse partei ja rahvarinne asusid kordamööda kruvima vabadusliikumise tempot. Kõige tagatipuks ja otsekui julgustavaks märguandeks võttis aga Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse sinimustvalgest Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipuna!" Nii on kirjeldanud 1988. aasta kevadet Mihkel Tiks, tollane ,,Teater. Muusika. Kino." peatoimetaja ja aktiivne kodanik. Rahvamassid oli võtnud tuld, pärast miitinguid või kontserte koguneti
Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940. Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940. Vabaduse Risti kavaleride mälestuseks rajatud mälestusmärk jäigi avamata, sest nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud see enam võimalik. Monument lõhuti arvatavasti 1950. aastal. Samba taastamistöödega tehti algust 1994. aastal, mil muinsuskaitsjad ja sidepataljoni ajateenijas kaevasid kalmistul maa seest välja viis dolomiidist figuurplokki, kusjuures üks jäigi kadunuks. Orginaaldetailidest oli võimalik kasutada samba keskosas paiknenud Vabaduse Risti graniidist kujutist, mille leidsis 1962. aastal kalmistu võsast Henno Usatv, Toivo Hüvato ja Aare Tamra. Rist peideti H. Ustavi maja keldrisse. Avalikkuse ette toodi see alles 1995. aastal. Taastamistööde käigus valmistasid puuduoleva skulptuurploki Ants Mölder ja Aime Kuulbuch
annaabi.ee 
