Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada
klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk, Nõiutud krevett ja Kuldkalake)...........................7 2.1. Sarnasused.............................................................
mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid - laste poolt tegelikult loetavad tekstid (õpik, aabits, aine kirjandus jne) - laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada: - muinasjutud (rahva- ja autoriseeritud) - fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned: - kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkonda - kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda - oluline tunnus, mis eristab lastekirjandust täiskasvanute kirjandusest: see kuulub väga selgelt kahte erinevasse süsteemi samaaegselt – kirjanduslikku ja pedagoogilisse
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
