Muinas-Eesti sõjandus
sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk
„Ümera jõel“ on vahest üks kõige tuntumaid raamatuid, ajaloolise romaanina
võib see olla hea lugemine, aga olustiku kirjeldusega ajaloolased üldiselt rahul ei
ole. Enn Kippel „Meelis“ on relvastuse ja olustiku seisukohalt samuti kehvakene
ning seal on sees kõvasti ka nõukogudelikku ideoloogiat (venelased kui suurimad
sõbrad).
On olemas ka konkreetsed allikad, millest saame informatsiooni
muinasrelvastuse ja sõjanduse kohta. Näiteks Skandinaavia saagad, mis on
enamasti kirja pandud 13. sajandil, kuid käsitlevad sündmusi ka 6.-7. sajandist.
Neid on päris palju huvitavat informatsiooni, mis puudutab viikingite relvastust ja
nende kasutust. On mainitud ka mitmeid sõjakäike, mis on tehtud Eesti aladele.
Kõiki sündmusi, mis on neisse kirja pandud muidugi siiski uskuda ei saa.
Sõjakäikude ning lahingute kohta on informatsiooni näiteks Vene kroonikatest,
kuigi need on üpriski lakoonilised