docstxt/136120361022.txt
· Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. 8 3.4 Muud vaatamisväärsused · Trepimägi On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj
Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all. Kihelkonnad Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest. Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole. Muinaskihelkondadest on teada vaid need, mida on mainitud kirjalikes allikates, peamiselt Hendriku Liivimaa kroonikas. Kihelkondade liidud- maakonnas. Muinasmaakondade areng 13. Sajandiks ebaühtlane. Maakonnal puudus tsentraalne võim, maakonda esindaid kihelkondade vanemad. 13.sajandiks kujunenud maakondlik muster on läbi erinevate võimude ja halduskorralduste järgitav tänapäevani. Hendriku Liivimaa kroonika kohaselt korraldas maakond ühiselt sõjakäike ja kaitset. Suured sõjaretked seostuvad Saksa ja Taani vallutustega, varasemad olid ilmselt väiksemad röövretked.
rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. Viljandi Jaani kirik. · Kirik pühitseti taas 1992.a.
Ka ,,tüüpiline" pole paras sõna. Tüüpiline murrak peaks kajastama teatud murdeala olulisemaid erijooni. Otepää ei kajasta. Võibolla oleks õige iseloomustus: kõige alalhoidlikum tartu murrak. Tõepoolest selle kõrvalise tagamaa kõnepruugis on alles hoidunud väga vanu häälikulisi, morfoloogilisi ja leksikaalseid jooni. Oma konservatiivsusega tuletab otepäälaste kõnepruuk meelde võru murret. Tartu murde erijoonte kujunemine on alanud vähemalt muinasmaakondade kujunemise aegadel. Asustuse jätkuvusele viitab Läti Henriku kroonikast tuntud 13. sajandi kohanimede, näiteks Otepää püsimine tänapäevani. Tartu murde erijoonte suurt vanust näitavad tartu kirjakeele vanimad teosed. Näiteks Wastses Testamendis (1686) esinevad vormid saijen `saades` om jättetu `on jäetud`, Johannes Gutslaffi Tartu grammatikas (1648) on aga üks tähelepandavaid Tartu murde uuendusi, de- sisseütlev kääne (Dartutte `Tartusse`).
ebaõnnestub. 1223 üldine ülestõus. 1224 Tartu vallutamine - arvatav Eesti-Vene koostöö. 1227 vallutatakse Riia poolt Muhu ja Saaremaa, et jõuda ette Taanist. 8. Uus riiklik korraldus vallutatud Vana-Liivimaal. Kes olid maaisandateks ja millised olid nendevahelised suhted. Milliseid muutusi tõi vallutus kaasa vallutatutele. Jüriöö ülestõus. Vasallid ja nende õiguste laienemine. Uus haldusjaotus - varasemate muinasmaakondade asemel luuakse piiskopkonnad. Välja kujunevad Liivimaa välispiirid. Piiskopkondade valitsejateks olid piiskopid. Saksa ordu vs. piiskopid. Piiskopid arvavad, et ordumeister peab neile alluma, kuid ordu arvab, et piiskoppide ilmalik võim peab olema piiratud. Talurahval säilib nende vabadus. Kuid neile pannakse peale uued koormised (hinnus ja kümnis). Samuti on neil sõjaväekohustus oma maaisanda väes. Jüriöö ülestõus. 23.04.1343
augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand. Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1) Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 piiskop Berthold. Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade ordu (Kristuse sõjateenistuse vendade ordu) 1202 (asutas Theoderich ja sellest ka pidev tüli piiskopi ja ordu vahel). 1208 jõuab ristisõda Eesti pinnale. Ristijateks olid saksa, taani ja rootsi ristisõdijad. Eesti ala jaotati peatselt Taani kuningriigi
annaabi.ee 
