mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seekord aga hispaanlane ning nii saigi sokolaad mitte Itaalia vaid Hispaania kuningakoja ainuomandiks. Itaallased said sokolaadijooki maitsta alles 90 aasta pärast. Ameerika mandril oli sokolaadi ajalugu mõõdetud muidugi juba sajanditega. Sokolaadijoogi jäljed viivad meid kõigepealt iidsete maajade kultuuri õitsenguaega ehk 6.sajandisse. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Nagu hiljutiste muinasleidude abil on kindlaks tehtud, kasvatasid maajad kakaopuid isegi oma eluasemete juures. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt oligi sokolaad mitte tahke maiustus, vaid jook ja jäi selleks veel Euroopaski väga pikaks ajaks. 1528. aastal pöördus Hispaania konkistadoor Cortes Kesk-Ameerikast tagasi Euroopasse. Tema laevad olid koormatud peamiselt kakaoubadega ja sokolaadi valmistamise
Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusim aeg. Vanasti märgiti arve (päevi, kuid, aastaid) näiteks nööri sisse tehtud sõlmede või kepi sisse lõigatud sälkudega. Tänapäeval kastatakse selleks kalendreid. Tänapäeval kasutab enamik maailma kristlikku ajaarvamist, mis algab Jeesus Kristuse sünniga. Mõnikord lisatakse aastaarvule tähed pKr ehk peale Kristust, mõnikord aga tähed
pojad ning arvestatud tagasi põlvkonnad Moosesest kuni maailma loomiseni. 7. sajandil elanud piiskop Ussher tegi selle põhjal kindlaks, et maailm loodi 4004 eKr, hilisemad õpetlased panid selle täpsemalt paika: nimelt toimus suursündmus 23. oktoobril 4004 eKr, kell 9.00 hommikul. See dateering andis õpetlastele kindla ja muutumatu piiri esiajaloo uurimiseks ning kõik sündmused pidid sellesse mahtuma. Veel 17. ja 18. sajandil ning 19. sajandi algul ei osatud muinasleidude kohta adekvaatseid seletusi anda. Leide peeti kurioosumiteks kivikirveid peeti piksekirvesteks, põletatud luutükikesi sisaldavaid saviurne arvati olevat maa sees kasvanud loodusobjektid, megaliitkalmeid aga olla ehitanud hiiglased. Et niisugustest seisukohtadest vabaneda, läks tarvis kahte suurt avastust. Esimene neist põhines geoloogial. Nii oli juba 1785 aastal soti geoloog James Hutton oma teoses "Theory of the Earth" avaldanud
gümnaasiumi prima`sse või koguni ülikooli. ,,Das Inland" - Aastail 1836-63 ilmus Tartus nädalaleht "Das Inland", mille kaastöölisteks mitmed eestlased (Neus, Kreutzwald). Ajakiri sisaldas väärtuslikke artikleid Eesti kultuuriajaloo kohta. Õpetatud Eesti Selts Aastal 1838 asutati Tartus Fr.R. Faehlmanni algatusel Õpetatud Eesti Selts, mille suurim tähendus oli eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule alal. Seltsi juures loodi raamatukogu, muinasleidude, müntide ja etnograafiliste esemete kogud. Laat Seoses kaubanduse arenemisega, mida eriti soodustas talupoegade vabastamine, oli 1840 aasta paiku kõigis sisemaa linnades hakatud pidama turupäevi, samuti suurenes 19 sajandi algupoolel tunduvalt laatade arv. Linnakaubanduse kõrval oli ka maakaubandus. Kaubeldi nii mõisate kui kirikute ja alevite juures peetud kaubapäevadel. Talunik-kaupmees Talurahvakaubandusega 19 sajandi (ülesostjad, turud, laadad)
annaabi.ee 
