Allikaõpetus
sajandisse ja kuulusid suurte
mündileidude juurde. Need olid miniatuursed väärismetalli e. hõbedakaalud, mis
koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning
mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vööle riputatud kapslisse. Vihid
valmistati rauast ja kaeti pronksikihiga. Kujult olid nad ümarad, lamedate otstega, millel
leidusid tähistavad märgid. Sarnaseid väärismetallikaale on leitud Skandinaavia
muinaskeskustest ning seega võib eeldada nende kaalude Skandinaavia päritolu. Eesti- ja
Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga, mille aluseks oli grivna e. nael - 409,5 g.
Sõna nael tähendas algselt ka päsmeri kaaluühikut - marka, mida tähistati margapuu
varresse löödud naeltega. Nii Lätis kui ka Liivimaal oli kasutusel 13. sajandil riia nael.
Läbi Baltimaade levis teistesse Läänemere riikidesse ja kaugemalegi vene kaaluühik
leisikas ~ 20 naela. Sama kehtis ka perkovitsi e