kus? Osalema võistluses osa võtma millest? Peost osa võtma otsus kelle?mille?mille kohta? See oli meie klassi otsus piirama mida? Tuleb piirata kulutamist piirangud mille? Siin on sõidukiiruse piirangud puudutama mida? Puuduta teda puutuma millesse? See ei puutu sinusse põhinema millel? Film põhineb muinasjutul rajanema millel? Tema usaldus minu vastu rajaneb kogemustel rõhuma keda?millele? Rõhuma vaesemat rõhutama mida? Õpetaja rõhutab oma teadmisi sarnane millega? Ma olen isaga sarnane sarnanema millega? Ma sarnanen emaga tuginema millele? Minu arvamus tugineb kogemustele võrdne/ võrduma millega
Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees.
Kuid telerivaatamisel on palju eeliseid ja puudusi. Tv vaatamise peamine eelis on teabeallikas. Meil on võimalik jälgida paljusid loomade, avastuste, ajaloo, füüsika ja paljude teiste teaduse valdkondade haridusprogramme. Tänu telekanale saame teada saada teiste riikide koulutustest. Me võime teha ka sisseoste kanalite kaudu. Teisest küljest on palju puudusi. TV neelab palju aega, mis võib tuua palju ilnessi. Televisiooniprogrammid näitavad vägivalda muinasjutul, multifilme ja lasteprogramme. Televiisori vaatamine võib piirata laste kujutlusvõimet. Kokkuvõtteks arvan ma, et inimesed peaksid piirama televiisori vaatamist ja aktiivselt oma vaba aja veetmist Television is very popular nowadays. Is TV the most popular source where to get information. Almost everyone have an access to a TV. There are a lots of advantages and disadvantages of watching TV. Beginning with the first, we know what is going on all over the world. We know the weather forecast
maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi: Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik.
vaid olenevad kontekstist, esitajast ja kuulajast. Folkloori zanriteks on näiteks müüt, muistend ja muinasjutt. 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. -Müüt kuulub folkloori zanrisüsteemis proosajutustuste alla. -Müüdi ja muinasjutu puhul võib mõlemal juhul olla tegelaseks mitte-inimene. Erinevusteks on, et müüt on püha ja muinasjutt ei ole. Müüdil algus puudub, muinasjutul see on olemas. Jutustamise aeg ei ole müüdis piiratud, muinasjutus on. Müüt on usutav, muinasjutt ei ole. Toimumisaeg ja koht on muinasjutus ebamäärane, müüdis on kindel kauge minevik ja teine maailm. -Müüdi ja muistendi ühisjooned on, et tegelaseks on inimene ning ka muistend võib olla profaanne nagu ka muinasjutt. Aeg ja koht on muinasjutul ebamäärane, muistendil on kindel aeg ja koht (lähiminevik, tänapäevamaailm. Muistend on usutav, muinasjutt ei ole. 25
Sumeri mütoloogiast puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!! Kõigil on omamoodi: 1. Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. 2 Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge. 3. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik. 4
sajandi keskpaika 1849 Carl Köber “Karjalaste luggemisse ramat” - esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” 1884 J.Kunder “Eesti muinasjutud” 14. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Lapsed õpivad muinasjuttude kaudu avastama iseennast ja oma maailma, Need pakuvad tuge fantaasia arengule ning nende puudumine jätab lapse hinge tühja koha. Muinasjutul on kasvatuslik roll, tegelased esindavad minigsuguseid olendeid, kust lapsed võib ära tunda iseenda. Muinasjutud valmistavad ette lapse reaalseks eluks ning teevad nad õnnelikuks. 15. Muinasjutu seadused. Kindel algus: Elas kord...Seitsme maa ja mere taga...Oli kord vaen aga kaunis...Vanal hallil ajal..jne Kindel lõpp: Kui nad veel surnud ei ole, siis...Peale seda ei ole keegi näinud… Arvukordused: 3,7,9,12 16
struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus ,,Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikud kõnesündmusi, ehk parole'i-sündmusi."
Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal, toimub kauges minevikus kuskil teises maailmas, peategelased pole inimesed vaid jumalad jt, hoiak on püha. Muinasjutul on konventsionaalne algus ning jutustamise aeg on piiratud. Ta on mitteusutav ning toimub ebamäärases kohas, ebamäärasel ajal. Tegelane võib olla nii inimene kui mitte- inimene, hoiak on profaanne Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene. Hoiak on püha või profaanne. 15
ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911). Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastsei võluaeda. Seal püüab ta linnu kinni , ent too palub end vabaks lasta nind annab
Lavastusmänge on erinevaid tüüpe. Konkreetse kirjandusteose põhjal lavastatud, õpetaja oma looming, laste oma looming. Lavastusmängudes laps väljendab tundeid, tõlgendab kunstiliselt mõistet, õpib rollis käitumist, kasutab omapäraselt asju ja asendusliikmeid. Laps avastab tegelaskuju tõest minapilti, suudab tegevusi hinnata ja analüüsida (, 2008, 2009, 2009). Seega lavastusmängud soodustavad sotsiaaloskuste arengut. Laps saab teada, et igal muinasjutul on oma moraalne alus. Ehitusmaterjalidega mäng ehitusmäng selle peamine sisu on konstrueerimisoskuse arendamine. Ehitusmäng on sarnane rollimänguga, sest nendel on ühisallikaks keskkond. Mängu ajal ehitavad lapsed sildu, staadioneid, raudteid jne. Ehitusmängu mängides toovad lapsed kaasa ümbritsevaid esemeid, mis väljendavad nende loomingulisi ideid. Ehitusmängude eriomadus on see, et nad põhinevad projekteerimisoskustel. Ehitusmängud
Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).
hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloori zanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline- rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine. Müüdi ja muinasjutu ühisjooned:On ühiseid tegelasi,Erioloogilised motiivid, Mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega,Mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente. Müüdi ja muinasjutu erinevused:Muinasjutul on abielu esmatähtis,Abielu indiviidi huvides,Nõidus ja all-ilm,Kangelaslikud ülesanded,Sotsiaalsed vastandused(madal-kõrge). Müüdi ja muistendi sarnasused:On usutav,Tegevusväli-mingi aeg,koh,Jutustamiseaeg-ei ole piiratud,Konventsionaalne algus puudub. Müüt/muistend(erinevused):Toimumisaeg-kauge minevik/lähiminevik,Toimumiskoht-Teine maailma/Tänapäevamaailm,Hoiak-Püha/Püha või profaanne,Peategelane-Mitte-inimene/inimene. 15
Peategelane Mitte-inimene inimene Inimene või mitte- inimene MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Müüdi ja muinasjutu ühisjooni: on ühiseid tegelasi, etioloogilised motiivid, mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega, mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1- 7)? 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:17)? Liigituste järgi on piibli õunasöömise lugu muinasjutt
(muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände.Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal, toimub kauges minevikus kuskil teises maailmas, peategelased pole inimesed vaid jumalad jt, hoiak on püha. Muinasjutul on konventsionaalne algus ning jutustamise aeg on piiratud. Ta on mitteusutav ning toimub ebamäärases kohas, ebamäärasel ajal. Tegelane võib olla nii inimene kui mitte- inimene, hoiak on profaanne ehk ilmalik Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene.
kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite, hõimu ja rahva esiisade kangelastegudest, inimkonna tulevikust. narratiiv- ehk lugu. Jutustus toimunust, sündmuste esitamine ajalises järjekorras kas suuliselt või kirjalikult. Üldiselt on igasugusel tegevust edasi andval tekstil, müüdil, muinasjutul, ilukirjandusel, ajalooraamatul, filmil jne, narratiivne ülesehitus. valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist. Loomad kujutavad erinevaid inimtüüpe, nt hunt julm. Iseloomulik moraal/ elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud.
jätis naise maha, rändas ringi 27 aastat, elas itaalias ja saksamaal · naases vastuolulise kui tuntu näitekirjanikuna ,,brand" ja ,,peer gynt" olid eismesed näidendid, mis läksid peale ja tegid teda kuulsamaks. iga korraga muutusid näidendid vastuolulisemad ja ootamatud · suri 1906, elas üle mitu insulti, jäi halvatuks; viimased sõnad:"vastupidi!" · tuntumad teosed peer gynt(5 vaatust, põhineb norra vanal muinasjutul), nukumaja ehk nora, kummitused(vihane kommentaar ibseni ühiskonna moraalsusele), rahva vaenlane, metsik part teema ja probleemid · abieluprobleemid lahutas naisest, vanemate abielu kehv, · rahalised probleemid kasvas üles vaesuses, kui oli ülikooli pooleli jätnud oli ka vaesuses · moraalsed konfliktid- isa põdes depressiooni, kaalus enesetappu, naine kaalus ka enesetappu
Toimumisaeg Müüt kauge minevik Muistend tänapäev Muinasjutt ebamäärane Toimumiskoht Müüt teine maailm Muistend tänapäevamaailm Muinasjutt ebamäärane Peategelane Müüt mitte-inimene Muistend inimene Muinasjutt vahet pole Hoiak Müüt püha Muistend püha või profaanne Muinasjutt - profaanne 25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Müüdi ja muinasjutu seosed · ATU 670: Mees, kes oskab loomade keelt/ Kuke õpetus · Eestis 52 varianti · Rahvusvaheline levik Torsten Löfstedt: 1. Moos. 3, 1-3 = ATU 670 ??? ·Lavaline kaksus ·Mao kõne ·Kinkija (doonor) proovilepanek ·Samad tegelased ·Sugupoolerollide kehtestamine ·Hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest ·karistus 26
- Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelist seotust - Eesmärk näidata tekstide geneesi ja levikuteid - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Range meetodina välistab sarnaste tekstide juhuslikud ja meelevaldsed seostamised Uurimismeetod ei arvestanud inimese kohalolekut ning uuris vaid kirja pandud tekstse. Folklore Fellows (1910): www.folklorefellows.fi - FFC-FF Commumications www.folklorefellows.fi/comm/comm.html - ATU Igal muinasjutul on oma tüübinumber. Viimati täiendas Hans-Jörg Uther 2004. aastal. Esimene kataloog 1910. aastal. Antti Aarne ,,Verzeichnis der Märchentypen". Kaarle Krohn (1863-1933): - 1888 doktorikraad - 1898st Helsingi Ülikooli professor - 1903 Kalevala laulude algupärast - 1918 Kalevalankysymyksiä uurib Kalevala laulude algupära. Saab laule juurde ning tulemused on teised.
5 Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaai Ebamäärane b lm 6 Hoiak Püha Püha või ilmalik Ilmalik 7 Peategelane Mitte- Inimene Inimene või mitte- inimene inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Mõlemas loos on naine see, kes oma liigse uudishimuga mehe patu tegemiseni viib ja sellega halva elujärje kaasa toob. Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12- 21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest?
Sellevõrra õpib ta kiiremini lugema ja koolis on tal palju kergem hakkama saada ning elu pakub palju enam positiivseid elamusi. 34 Kahtlemata on lapsepõlve mõnusamad hetked need, kui loetakse unejutte või lihtsalt loetakse. Muinasjutu kohta arvati, et see õpetab kõigepealt elu tundma. Näitab, mis on hea ja mis halb. Paneb lootma ja unistama, tõetera on sees igal muinasjutul. Samas on see tore ja puhas, õpetab õigeid väärtusi hindama. Siin tulevad meelde kirjandusõpetaja sõnad: ,,Hea on kasvada maailmas, kus unistustel pole piire." Muinasjutud just loovadki sellise maailma. Kahjuks leidis nii mõnigi vastaja, et väljamõeldisi ei tohiks täie tõsidusega võtta. Nii vastanuid oli kogunisti kaheksa. Kas meedias pööratakse piisavalt tähelepanu lugemiskultuurile kui rahva arengu edendajale?
annaabi.ee 
