MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia: · Lahutuseni · Lapsed kaugenevad vanematest · Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid · Võivad tekkida lahkolud usulahkude vahel · Tekivad vastuolud rahvuste ja rahvus riikide vahel. Waldorfi pedagoogika on lugude jutustamine. Ja eriti oluliseks kasvatusvahendiks peetakse muinasjuttude jutustamist. Rudolf Steineri sõnul vahendatakse muinasjutude abil inimteunnetust nii nagu seda mingil muul viisil teha ei saa. Kui laps ei kuule muinasjuttu, kujuneb tal välja emotsionaalselt vaene sõnavara. . 3-6 aastane laps võtab maailma nii nagu ta seda näeb. Siis lapse arusaadavalt mingit korda luues, tasub kasutada vastandavust. Nt: ilus-inetu, hea-halb, tark-rumal Ajalooliselt vanemate muinasjutude tegelased on just sellised must-valged. Sageli ei oska või ei viitsi vanemad võtta laste hirme tõsiselt. Enam esinevad lastehirmud on
kirjutatud uuesti. Glinka ja librettid tõid mõneid muudatusi osalejate koosseisu. Mõned tegelased ei esinenud ooperis (Rogdai), teised aga olid lisatud (Gorislava) ,olid ka mõningad muudatused süüzee liinis. Ajalugu Ooperi idee on oluliselt erinev kirjanduslikust allikast. Brilliantsele nooruslikule Puskini poeemile (1820), mis põhineb vene eepiliste muinasjutude teemadel, on omased kerge iroonia, mänguline suhtumine kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö helilooja viib labi mõtte, et valgus võidab pimedust.
annaabi.ee 
