Pariisis, Saksamaal, Itaalias, Monte Carlos *Sümbolid: päike, kuu ja laava. *3 perioodi: I aastad enne loomingulise isikupära saavutamist. II 1899-1909. a. Segased suhted naistega III Alates 1909.a. saab temast päikese ja valguse kummardaja. Maalid: "Karje" ja "Elutants" 8. 9. Ciurlionis: *Sündis 1875.a. Drusninskais. *Perekonnas 9 last *isa oli organist *looming mõjutatud kodukoha loodusest,vanadest muinasjuttudest, legendidest ja tutvumisest vanaindia usunditega *kaks kunstiliiki: maal ja muusika *1903.a. esimene teadaolev pilt *1909.a. sõidab Peterburi *organiseeris esimese rahvusliku näituse Leedus *36-aastaselt suri kopsupõletikku *Leedu rahva vabaduse ja rahvusliku ideede autor 1.Claude Monet` töö "Impressioon,tõusev päike". 2.Temaatika: püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast alust ja loodusest
Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine.
sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides. Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad pidevalt ringi naerusuiselt, on vedanud- nendel on säilinud miski, millesse nad usuvad ning mis toob neisse sära. Kuidas on nad seda saavutanud? Suurem osa muinasjuttudest, mida me raamatulehtedelt lugeda võime või vanaemadelt lapsepõlves unejutuks kuulsime, räägivad ammu tärganud suurest armastusest ning õnnest, mis ei lõppe iial. Okasroosike, Tuhkatriinu, Lumivalguke ning veel paljud meile nii tuntud kaunitarid on olnud õnnega koos ning kolm Põrsakest elavad ikka veel oma vankumatus telliskivimajas rahulikku muredevabat elu. Just see, et võime kuulda muinasjuttudest, et kuskil on olemas olnud nii suur
levinuima liigi kohta. Antud andmebaasi aluseks olid teatmeteosed “Euroopa 11 imetajad” (MacDonald, D. W. & Barrett, P.) ning “Eesti elusloodus” (Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I.). 2. Kõik teised muinasjuttudes mainitud elusolendid, kelle puhul fikseeriti üksnes tegelasena nimetamine ja omistatud tunnused, kuid ei otsitud seoseid ökoloogiaga. Rühm “teised” koosnes põhiliselt lindudest, imetajatest, kelle kohta ei leitud uuritud muinasjuttudest omadusi või oli tegemist koduloomadega. Eesti loomamuinasjutu tegelaste andmebaas kogumiku “Loomad, linnud, putukad” põhjal ja looma ökoloogiliste tunnuste andmebaas seoti omavahel tegelaste omadustega muinasjuttudest ning selle põhjal sai leida seoseid loomamuinasjutu tegelaste omaduste ja imetajate ökoloogiliste käitumise vahel. Seosed loomamuinasjutu tegelaste omaduste ja imetajate ökoloogiliste käitumise vahel jagati kolmeks rühmaks: 1
erilisemaks kui ta võibolla mõnes muus kohas toimununa oleks olnud.Esinejad paiknesid akende all ja aknede taga viirastus päikeseloojang ja just lahtiläinud pungadega puud, mis aitas ümbruse sarnanemisele muinasjutuga veel eriliselt kaasa. Ettekandmisele tulid esmalt paar kirglikku mustlaselugu, siis rändajist kõnelevad lood, samuti lood armastusest, mille lõpetasid lood muinasjuttudest. Kava tundub esmapilgul kirev, ent kõik lood kandsid eneses seda ühte ja sama teadmatust ja igatsust.Palad olid küll erinevad, ent nende järgnevus üksteisele oli ometi perfektne. Laulja valitses oma häält väga osavalt ja meisterlikult. Tema hääleulatus võttis vahel imestama ja tunnustust jagama.Noodid olid teravad ja tugevad, kordagi ei tekkinud mõtet ega ohtu, et laulja hääl võiks katkeda või vähratada
Kunstikoolis joonistamist. Tehnikatest tegeleb ta eksliibriste, vesi- värvide, joonistuste ja graafikaga. Inspiratsiooni saab Külliki näiteks muinasjuttudest ja loodusest. Mulle isiklikult tema tööd meeldivad, sest nad on alati äärmiselt huvitava lahendusega. Infot sain tema koduleheküljelt (http://www.hot.ee/jarvila/index.html).
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000
Romantism muusikas Romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Iseloomulik oli meloodilisus.Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud
Harwardi ülikooli Radcliffe’i kolledžis. • Peale magistrikraadi saavutamist õppis ta veel kaks aastat doktoriõppes, aga ei lõpetanudki oma tööd inglise metafüüsilise armastusromaani teemal • Ta on õppejõuna töötanud kuues erinevas ülikoolis. Atwood on enim tuntud romaanide poolest ( mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu. Paljud tema luuletused on saanud insoiratsiooni müütidest ja muinasjuttudest. Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte ajakirjades. Tal on ilmunud ka neli jutukogu ning kolm kogumikku raskesti liigitatavaid lühiproosat. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, teletsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. • Esimesena tõlgiti eesti keelde 1987. aastal valimik jutte pealkirja all “tantsutüdrukud”. • 1993. aastal avaldati ”Teenijanna lugu”. Hiljem on avaldatud eesti keeles veel: • “ Kassisilm” • “Röövelpruut” • “Pinnaletõus”
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele
lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris. Tõsise ooperi ainestik: eepostest, müütidest, muinasjuttudest, või ajaloost. Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Maailma saab päästa vaid - Parsifal , ainus kangelane ooperites, kes suudab jumalaid päästa hukkumisest. See on lihtne puhtahingeline lollike kes saab targaks täna võimele kaasa tunda.
Rahvajuttude roll minu elus Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad. Anekdoot on lühike naljakas naljalugu, milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja hakatakse üha enam anekdoote rääkima ja nendest kujuneb välja juba enda
,,Eduard II" ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Shakespeare´i (1564 1616) esimesse loomingperioodi kuuluvad põhiliselt komöödiad ja ajalookroonikad. Tuntuim tragöödia sellest ajast on ,,Romeo ja Julia" 1601-1607 on Shakespeare´i loomingu kõrgaeg, mil on kirjutatud tragöödiad"Hamlet" ,,Kuningas Lear", ,,Othello" Enamiku tragöödiate süzeeg pole tema enda välja mõeldud vaid laenatud ajalookroonikatest, rahvajuttudest või muinasjuttudest. Lisaks näidenditele on ta kirjutanud sonette pühendades need Tömmule daamile. Shakespeare´i loomingu suurus seisneb ajastus. Renessansi tähtsus maailma kultuuriajaloos seisneb kuulsates näidendites, humanismi alguses, kultuuri arenemises ja uute zanrite tekkes(essee, sonett).
India kunst Islami arhitektuuri mõju Indiale Moslemidest sisserändajatega saabus Indiasse islami arhitektuur. Sellega võeti Indias kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum isla...
· ,,On üks vanasõna" ,,Oh, see on vana sõna.. see on juba vanaks jäänud" · Unistustel pole alust, otsa ega äärt · Armastus on vägev loodusjõud, mis nagu maru tuleb inimese peale, sel ei ole midagi ühist sõpruse leige päikesepaistega · Armastus sünnib sügaval öö varjus, nii et seda ei märka enne, kui ta käes on · Inimene elab üle oma neli ajajärku: kuldse, hõbedase, vaskse ja raudse. Ainult kuldsele on määratud muinasjuttudest rõõmu tunda · Ära karda minna inimese juurde, kes sulle midagi tähendab. (Kui ta on see, kelleks sa teda pead, siis ta mõistab sind, kui ta aga sind ei mõista, siis ta ei ole see, kelleks teda pidasid) · Inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja · Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale · Ollakse paratamatult see, kelle hulgas ollakse
,,Kalevipoeg" · Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 · Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne · Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. · Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga kõiksusega · Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest · Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid · Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised "Pesu" "Kalevipoeg" "Inimene ja töö" "Tähtede all"
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked mon...
Antoine de Saint-Exupéry ,,Väike prints" Arvustus ,,Väike prints" on üks maailmas vägagi tuntud muinasjuttudest. Olen kindel et suurem osa inimkonnast on teadlik raamtust nimega ,,Väike prints". Minu arvates ei ole see raamat sugugi vanamoodne, kuigi ta pärineb aastast 1943. Isiklikult olen ma sellest teosest totaalselt vaimustunud. Mulle meeldib kui lihtsalt see kirja on pandud ning kui lihtne seda lugeda on, kuid sellest hoolimata peitub selle lihtsuse taga sügavam mõte. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud katkestada lugemist enne raamatu lõppu
"Tõde ja Õiguse" raamatus tegi Andres väga palju tööd oma põllul, ta töötas isegi liiga palju, kuid armastust juurde ei tulnud. Just vastupidi, Krõõt oli väga õnnetu, et Andres koguaeg töötas. Töö muutis Andrese tõsiseks, ta muutus väga kinniseks inimeseks. Ning miks ka peaks armastus tulema just siis, kui sa väga palju tööd teed ja vaeva näed? A.H.Tammsaare lükkab ümber ka arvamuse, et hea võidab alati kurja. See on jäänud meile meelde arvatavasti muinasjuttudest, et õilis tegelane saab alati lõpus õnnelikuks ning halb saab oma karistuse. "Tõde ja Õiguses" on hoopis vastupidi. Andres käib tihti Pearuga kohtus, kuna naabrid ei saa omavahel läbi ja teevad üksteisele krutsk TYBGeid. Andres ajab tõde ja õigust taga, kuid kohtus võidab alati Pearu, kes on valelik ja kaval. Andres saab aru et tõega õigust ei saa ja hakkab kaa kohtus valetama ning saab nii mõnigi kord Pearu üle võidu.
Temaatikaks Kirjakunsti arendati luksuse veidi stiliseeritud joonele ja inimene, loomad, maastik. Songi suunas(värvilised paberid, kirgastele värvidele. Pildid dünastia ajal maastikumaal üks kullapritsmed). Ilukiri spontaanne kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt muinasjuttudest ja õhu-ja värviperspektiiv. usuliste tekstide illustreerimiseks, rahvaeepostest Rullformaat.Chani koolkonna 18. sajand saavutas täisküpsuse, mungad rõhutasid lihtsust, levis massiliselt, publikuks kujundasid budismi tõdesi, linnarahvas
· Ta oli mitmekülgne ning üks suurimaid novaatoreid. · Tema ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetralooga ,,Nibelungide sõrmus" · Ta pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Ei püüdnud muusikat allutada sõnale, hakkas kasutama nn juhtmotiive(lühikesed ja lihtsalt viisilõigud,mis iseloomustavad üksikuid tegelasi). · Loobus esimesena numbriooperitest. · Tema ooperi ianestik on müütidest, muinasjuttudest või ajaloos. Tema ooperite süzeede aluseks on saksa ja skandinaavia eeposed ja legendid. · Tema kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma.
klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,poeedi armastus", ,,naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George
Ferenc Lehari ,,Lõbus Lesk" BALLETT Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Prantsuse õukonna tantsukultuuril. See on üheks põhjuseks, miks tänaseni kasutatavad tantsuterminid on Prantsuse keeles. Balleti aluseks on kirjanduslik sisu. Ideid balletide loomiseks on võetud müütidest, legendidest, luulest, näitekirjandusest, muinasjuttudest kui ka biiblilugudest. Muusika alusel kavandatakse tantsud ning lavaline liikumine. Suur osa balletis kuulub liigutustele ja näoilmetele. Balleti esitavad solistid, ansamblid ja balletirühm sümfooniaorkestri saatel. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks. Tuntud balletid Jean Madeleine Schineitzhofferi ,,Sülfiidid" Igor Stravinski ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind" Léo Delibese ,,Coppélia" Adolphe Adami ,,Giselle" PILDID Èdith Piaf
nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas
"Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Ooperitegelased on traagilise saatusega-kangelased Hukkuvad või peavad hülgama inimeste maailma.
valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on täiesti tavapärased; tavaliselt on tegelane vaene. Süzee kulmineerub (novell!) erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis, võimalik ka, et mingis teravas konfliktis. Üks tuntud novellilaadse muinasjutu motiiv karjapoisist kuningaks. · Novellilaadsetest muinasjuttudest on üks osa nn mõistatusmuinasjutud, mis koosnevad kahest poolest: 1) jutustus, jutt ise; 2) mõistatus, ülesande andmine ja selle lahendamine. 5 · Palju on terava mõistuse motiivi targem võidab, targem/nutikam paneb üleloomulikud jõud liikuma. · Reeglina lõppevad need muinasjutud õnnelikult, hästi; lisandub kasusaamise moment. · 20
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REBANE Referaat Juhendaja: Teostaja: Klass: Tallinn 2011 Sissejuhatus Foto: Terje Strazdins Valisin just rebase teema, kuna olen ka ise selle imetaja vastu huvi tundnud ning metsas teda piilumas ja pildistamas käinud. Nii palju kui olen lugenud ja kuulnud muinasjuttudest on see loom äärmiselt kaval ja uhke. Rebane on ka minu lemmik looma ja seega refereerin temast. Rebane on maailma levinuim ja arvukaim kiskja. Rebane on ka kuulus selle poolest, et kui ta satub olukorda kus saakloomadel(lindudel) puudub põgenemis võimalus, siis murrab ta maha kõik loomad(linnud) kelle kätte saab. Selle käitumise tulemusena arvatekse, et rebane on kuri ja kättemaksuhimuline, kuid tegelikult on murdmise põhjuseks rebase jaoks
Kõikides India kunstivormides on rõhutatud, et miski ei kao ega lõpe täielikult, vaid kõik kordub. Miniatuurid India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India
inspireerituna. Teose esiettekanne toimus 1833. aastal Londonis autori dirigeerimisel. Teoses valitseb helge, õhuline, päikseline põhitooon. 4 osa Sümfooia nr.3, "Soti sümfoonia" valmis lõplikult aastal 1842, esiettekanne oli Leipzigi Gewandhaus-orkestriga autori dirigeerimisel, peagi kolas teos ka Londonis. Teise sümfooniana tuntakse kantaat-sümfooniat "Lobgesang" (Ülistuslaul"), Avamängud (kokku 7) Loodud inspireerituna poeesiast, muinasjuttudest, looduselamustest. Tuntumad "Merevaikus ja õnnelik sõit" ,"Hebriidid ehk Fingali koobas, "Suveöö unenägu". Viimane valmis 1826, kui helilooja oli vaid 17-aastane. ...millest tuntuim number on Pulmamarss. Kontserdid (kokku 8) 2 viiulikontserti, ülipopulaarne neist II kontsert e-moll,3 klaverikontserti (mängituim nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844
täielikult, vaid kõik kordub. Pildil on kujutatud Ajanta koobastest leitud seinamaal. (450-500 eKr) Miniatuur India miniatuurne kunst kujutab endast puhtalineaarset käsitluslaadi, kus on rõhutatud voolavaid ja kauneid jooni ning kirgastunud värve, sealhulgas varjudele tähelepanu ei pöörata. Miniatuursed pildid kirjeldavad enamjaolt tseene India muinasjuttudest ning rahvaeepostest, mis jätab tüüpilise muinasjutuliku üldmulje. Sümbolid Kuna India kultuur on tihedalt seotud Budismiga, siis võivad paljud sümboolikad kattuda. India rahvuslikuks lilleks on kroonitud India lootus, seda peetakse pühaks taimeks ning omab India mütoloogias ning kunstis erilist tähendust. India jõedelfiini peetakse tähtsaks, kuna sümboliseerib omakorda riigi pikima jõe Ganga
3 Turiste huvitavad vaatamisväärsused Egiptuses Egiptuses leidub mälestisi iidsetest aegadest peaaegu igal sammul. Aastas käib püramiide ja teisi huviväärsusi vaatamas ning Niilusel lõbusõitu tegemas miljoneid turiste. Kairo - Egiptuse pealinn ja süda. See on Aafrika suurim linn, kus elab peaaegu 17 miljonit inimest. Rohked mosheed taeva poole sirutuvate minarettidega ning rahvarohked tänavad annavad Kairole "Tuhande ühe öö muinasjuttudest" tuttava ilme. Nagu muistsetel aegadel, nii on Kairo ka tänapäeval võimas kultuuri- ja kaubanduskeskus, GIZA - Giza asub Kairo lähedal Niiluse läänekaldal. Siin asub üks tänapäevani säilinud seitsmest maailmaimest suured Giza püramiidid, neist suurim on vaarao Cheopsi püramiid, mis on peaaegu 147m kõrge. Nende kõrval kõrgub taevasse veel üks tuhandeid aastaid oma saladusi hoidnud rajatis võimas sfinks.
Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas
Usse võrreldi surnutega peamiselt nende surmava mürgi ja talvise tardumise tõttu. Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Siit ka põhjus, miks nii mitmetes muinasjuttudes on näiteks tervise saamiseks vaja tuua mõne erilise looma kihv või küün. Samuti võib muinasjuttudest leida, et mõne linnu sulg on vajalik täiusliku õnne leidmiseks. Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja, mida kutsuti ka painajaks, luupaineks või ka tallajaks. Luupainaja valib enesele mingisuguse isiku ohvriks ja hakkab seda kas igal ööl ehk mõne öö takka painamas käima, nagu kivi rinnul, ühtlasi liikmeid ja konte nagu pihtidega pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks.
Sogunite ehk sõjapealikute õukonnas seisid puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Näiteks sobib siia hästi Buddha kujud. Maalikunst Indias on väga hästi arenenud. Suur ja tähtis osa oli miniatuurmaalidel pearõhk oli asetatud kaunile, voolavale, veidi stiliseeritud joonele ja kirgastele värvidele. Üldmulje nendest maalidest on veidi muinasjutulik. Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. India maalikunsti väga ilus näide oleks Ajanta kaljutemplite seinamaalingud. Hiina maalikunsti erinevalt Indiast temaatikaks oli inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia ajal maastikumaal üks peaaladest, jooned olid hajusad, õhu-ja värviperspektiiv. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarell-maal paberil või siidil. Kasutati ka rullformaat. Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid
arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Miniatuurmaali esindavad peamiselt Moguli ja Radzputi koolkond: esimene viljelus iraani kunsti mõjul õhkkonna elu kujutavaid maale, teine kujutas usulis mütoloogilisi süseid, tuginedes ajaloolisele seinamaalile ja rahvapildile. Kasutati akvarellvärve, peamiselt rohelisi ja oranze toone. Esimese koolkonna suurim meister oli Basawan, teised tähtsamad autorid olid Manak ja Ramlol. Tarbekunstis rakendati puu- ja luunikerdust. Metallehitustöödes loodi rikkaliku
Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas
hakkab temast puudust tundma. Billy kahjuks ei kuule seda, kuid ilmselt mõistab ta venna näoilmest ka kõik. Billy on aga oma tegelaskujult keegi, kes saavutab midagi, mis esmapilgul võimatu näib. Billy lugu on aga kirjanduses kindlasti päriselust inspireerituna üsna levinud. Mõned ajaloolised isikud, kes on saavutanud midagi võimatuna näivat, on näiteks Napoleon, Obama, Köler või võtame kasvõi printsessi muinasjuttudest Pocahontase või Mulani. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Billy oli meeleolukas film. Billy perekond ja sealsed suhted andis ka minu perele palju mõtlemisainet selle üle, kuidas üksteist paremini mõista ning toetada.
kunstniku kujutlusvõimet ja 20.saj. Alguses peegeldasid reaalsuse pealispinnast eemaldumise püüdu. "Talutaat" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K.Rauale meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. "Kalevipoeg kullakoti ja piigadega" Click to edit Master text styles Second level Third level
1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis, kust sai üldhariduse 1824-1828 töötas ta riigiametnikuna 1830. aastate algus külastas Itaaliat ja vaimustus sealsest ooperist 1834 suri Glinka isa Mihhail Glinka 1836. aastal esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin´´ 1842. aastal ,,Ruslanja Ludmilla´´ (külm vastuvõtt) Lahkus Venemaalt ning suri Berliinis Looming Rahvuslikkus ilmnes nii helikeele kui ainestikus Inspiratsiooni sai: orahva elust ja ajaloost olegendidest ja muinasjuttudest okommetest ning olustikust Suurepärane kompositsioonitehnika kuigi oli ise õppinud Looming ,,Ivan Sussanin´´ (oli esimene proffesionaalne muusikaline lavateos Vene muusikas) ,,Ruslan ja Ludmilla´´ (oli pikka aega Vene heliloojatele eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste loomingute kirjutamisel) https://www.youtube.com/watch?v=Bj5ZaukB-EA Modest Mussorgski (1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas Esimesed klaverimänguoskuse sai emalt 1852
mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestel ja loomadel põhinevad olendid; reljeefiga jutustatakse tegelasterohkeid stseene; ei pöörata tähelepanu üksiku inimese iseärasustele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti; kujudel on rahulik, leebe ja ülev ilme; oluline osa miniatuurmaalil: pearõhk asetatud voolavale, kaunile, stiliseeritud joonele, kirgastele värvidele, valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda, enamasti kujutatakse stseene muinasjuttudest ja eepostest; kehavormide plastilisus, vormid rikkalikud ja täidlased; majad nagu laste ehitatud liivalossid. Mehed näevad välja nagu naised; värviliste skupltuuridega kaunistatud ehitised (nö lõbustuspark kaunis metsikus looduses); maalilt kajab armastus ja lembus. Fakte: mondala püha ehitis stuube kivist tehtud kelluke Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea
hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest
Suur osa on selles voolus just tunnetel. Kirjutati palju romantilist luulet ja kirjandust. Üldiselt võib öelda, et romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid nagu soololaul, ooper. Loodi ka palju programmilist muusikat ja iseloomulik joon oli meloodilisus. Orkestrikoosseis muusus ja juurde tulid vaskpuhkpillid ning löökpillid. Teostele võeti ainet muinasjuttudest või legendidest. Armastatud seltskonnatants oli valss. Uued muusikazanrid Sümfooniline poeem Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus,
Midagi huvitavat veel «Mees, kes teadis ussisõnu» prantsuse meedias Nagu parimatel matustel, saab ka siin kõvasti nalja. Eestlasest autori (ja tema prantsuse tõlkija) tugevamaid külgi on see, et ta oskab panna lugeja naerma keeruliste teemade üle, kusjuures kirjanduslik kontekst seda tingimata ei soosi – Tallinnas saab paljustki ehk selgemini aru. Tõsi, raamatus tunneb ära saksa või skandinaavia muinasjuttudest, kohati isegi kogu Euroopa keskaegsest või tänapäevasestki kirjandusest tuttavaid tegelasi – kuid prantsuse lugeja puhul asi sellega piirdubki. Ja see polegi oluline, ta vilistab selle peale. Siin on kõik 8 märkimisväärselt selge ja vahetu, otsekui avastaksid, et räägid endalegi teadmata usside keelt. See romaani teine lingua franca teebki raamatu naljakaks ja irooniliseks
Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan
tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891).
teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist
on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis?” Tervislik toitumine Siis kui emal käivad nood tervisliku toidu hood ja menüü on maltsa täis, lapse käsi kehvalt käib. Supp on nõgestest ja mage, magusast on maja lage, porgand, kapsas, peet ja salat toorelt, külmalt, õhtuks päevaks, kala ka veel - oh sa pagan, küll need lapsed päevi näevad! Spinat spargel ja need teised maltsad, millel pole nime, limpsi asemel tee leige, kommi suhtes õnn on pime… Väkk ja väkk! No kuidas laps saaks
Toomas ei tahtnud kauaks jääda, sest arvas, et tädi ootab teda. Jaanus Roog saabus uhke daamiga, kes oli pealinnast pärit. Daam esitles end Toomase naisena, Inriid Nipernaadina. Nad olid abielus olnud 16. aastat. Naine oli teda nädal aega otsinud. Oli tee peal tema rännakutest kuulnud. Jaanus rahustas Maretit. Nipernaadi olevat suviti vaba, rändavat ringi. Talvel kuuluvat ta aga oma naisele. Toomas ootavat ikka veel oma Seeba kuningannat. Tema valejutud pärinesid Piiblist ja muinasjuttudest. Ta ise oli niisamuti kirjanik. Ta kinkis Maretile pulmakingiks oma kandle. Toomas Nipernaadi lahkus oma naisega kaluri hurtsikust. Õp.Kuuse kommentaarid: Nipernaadi püüdis inimesi äratada hea vale abil. Püüdis sellega helisema pnna just naiste hingekannelt. Tema nurjunud ürituste tulemuseks oli tihti õigete paariminek. Nipernaadi oli unistaja. Unistajad on teadlikud nurjumisest. Illusioonid on kaitsekilbiks, et ellu jääda, et tunda südame põhjas elu mõtet.
oktoobrist kuni 28. veebruarini. Aastaringselt on lubatud peibutusjaht, varitsusjaht ja hiilimisjaht.[3] Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline. Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust.[1] Kultuur Lääne kultuuris omistatakse muinasjuttudest lähtuvalt rebasele kavalus, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli esimese kursuse üliõpilasi nimetatakse rebasteks
annaabi.ee 
