Kasvatus eri kultuurides
õppis "kõnelema" jumalatega oma keha, keele ja mõtte kaudu.
Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud, st tavaõigusega
pühitsetud reeglitele ja oli püha. Mäng oli rituaalse toimingu initsiatsiooni, müsteeriumi, õpe tuse, loit-
simise, laulu ja tantsu alatine kindel osa. Näiteks võib tuua iidsete tarkuste edasiandmise puhul mõistatuste
lahendamise võistlused.Toiming ise võis olla väga ohtlik, olenevalt panustest. Muinasinimese maailmas
oli meie mõistes lapsemäng tihedalt läbi põimunud sakraalse tunnetusega. Sageli on neid kahte nähtust
teineteisest võimatu eraldada.
Kindlate sügavatähenduslike rituaalidega on väga kaugest ajast määratletud nii surm ja surnuga seotu
kui ka sünni- ja pulmatseremooniad.
Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Juba klasside-eelne inimene oskas suhelda ning ka
ennast sootsiumis ja looduses kindlalt määratleda sümbolite abil
annaabi.ee 
