siis, kui uurijad said oma kasutusele Rosette'i bilingvilise kivi (kaksikkeelse vana- egiptuse ja vana-kreeka raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte?. Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam- Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri
......................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1468.a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada kunstiväärtusi sakraalehitistes. 15. 18. sajand Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril 1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid. 18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad. Sellest ajast Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetaja Johann Christoph Brotze kümneköiteline Liivimaa linnade, asulate, muinaslinnuste, kirikute, mõisate, elumajade sildade, elanike, riietuse, tööriistade, tarbeesemete, müntide, vappide jms. rikkalik kogu on siiani hindamatuks teabeallikaks selle kunsti kohta. Keskaja kunsti kirjutised olid tõukejõuks ka
rahvad enda ehitisi ehitavad ning kuidas nad loovad seda, mida arheoloogida kunagi hiljem uurima hakkavad, see viiski etnoarheoloogia tekkeni. Ainelise kultuuri uurimise ajalugu Numismaatika ja arheoloogia on tugevalt seotud. Teadlased, kes tegelevad numismaatikaga on välja kasvanud ikkagi arheoloogia suunast. Numismaatika Teadusharuna on veidi vanem kui arheoloogia. Münte on tunduvalt parem koguda kui kivikirveid või mis tahes muinasesemeid. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja muid maksevahendeid, medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Maksevahendid ja taolised asjad olid esimesed, mille läbi hakati dateeringuid andma. Varasemaid mündikollektsionääre: Francesco Petrarca, Giovanni Boccacio, Erasmus Rotterdamist. Esimeste mündikollektsionääride on vihjeid juba vanast Rooma ajast. On leitud mündiaardeid, kus kõik mündid on erinevad, mis läbi järeldatakse, et pidid olema
kreeka raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, 22 aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte". Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam-Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri
on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo. See oli esimene arheoloogiaalane raamat. Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets), see märgib tema surmakuupäeva. 19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne). Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836. a avaldas Thomsen oma raamatu Euroopa muinasaja kohta
alles siis, kui uurijad said oma kasutusele Rosette'i bilingvilise kivi (kaksikkeelse vana-egiptuse ja vana-kreeka raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte". Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam-Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri
annaabi.ee 
