Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks ehk haldjaks.Rahvauskumustes ilmneb surnuhing aga kummitusena, mardusena või tondina. Egiptuse mütoloogias koosnes inimhing seitsmest osast: ren, sekhem, akh, ba, ka, sheut ja sekhu. Ren tähendas nime,sekhem oli inimese energia, jõud ja valgus.Akh-säraja.Ba- hing,iseloom.Ka-elujõud.Sheut-vari.Sekhu-inimese jäänused,füüsiline keha. Egiptlased pidasid akhi, bad ja kad hinge surematuteks osadeks. Judaismis ja muinasegiptuses oli arvamus, et hing ja keha kuuluvad kokku, keha hävitamisel oleks hävinud ka hing. Hinduismis ja budismis arvati, et keha põletamine kiirendab hinge vabanemist. Muistsete eestlaste arvates vabanes hing kehast ja sai taevasse vaid peale põletusmatust. Arvati, et surnut mattes jäi tema hing maa-aluste vaimude võimusesse. Hing usuti olevat mitte ainult elusolenditel,vaid ka loodusel - puul,kivil,metsal jne. Hing koosneb omakorda kolmest erinevast osast:
Inimkonna kujunemise lapsepõlves domineeris ühiskonna kollektiivne teadvus. Egiptuse usundit iseloomustab ürgkogukondlik animism, jumalate kultus, hinge ja keha eraldamatus. Muinasegiptuse inimene allus jumalikustatud, piiramatu võimuga vaaraole, kes sai juhised riigi valitsemiseks omakorda kõrgematelt vaimsetelt jõududelt. Teisisõnu, vana Egiptuse ühiskonda hoidis koos ja valitses võimas jõud, rühmateadvus, mida preesterarstid ravitöös ära kasutasid. Muinasegiptuses arvati, et haiguse põhjust tuleb otsida inimese hingeelust. Kõik, mis häiris inimese hinge, avaldus keha moondumises, haiguses (Aili Paju, Loodusravi, Tallinn 2002, II trükk). Loodusravi vahendeid kasutatakse võimalikult naturaalsel kujul, muutes nende omadustes vaid hädapäraseid näitajaid (ravimtaimed kuivatatakse, puhastatakse, töödeldakse termiliselt) nii, et need ei kaotaks seejuures märgatavalt oma põhilisi raviomadusi. Muud loodussaadused läbivad samuti
Inimkultuuri häll oli teatavisti soojades maades. Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt
Inimkultuuri häll oli teatavisti soojades maades. Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt
annaabi.ee 
