Eestlaste loodususundid
kuskil ette määratud ja teadja
inimene suudab tulevikumärgid
olevikust üles leida.
Elu pärast surma
Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma,
kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et
hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi.
Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast
nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine
ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja
pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja
pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda
sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise
maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte
niivõrd kindel religioon.
Aitäh kuulamise
eest!
annaabi.ee 
