vedrusid. Be-sulameid tehakse tehiskaaslaste antenne, mootoridse, kuumakaitseekraane. 4. LMM-HDROKSIIDID, SAAMINE JA KASUTAMINE. Laialdaselt kasut. Ca(OH)2 - kige odavamtugev alus. Kasutusalad kattuvad CaO- ga, sest vesikeskkonnas lahustub vees sna raskesti. Cao + H2O tekib Ca(OH)2. hus: Ca(OH)2 + CO2 tekib CaCO3 + H2O Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 vi CaO osaliselt vi tielikult muutunud CaCO3-ks. Seetttu kuumutatakse enne kasutamist vimalikult krgel temp-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures).Ca(OH)2 ks thtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alusvees kllaltki vhe lahustuv; saadakse Mg + 2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2)
aatomabsorbsioon-spektomeetriliselt , uuritav lahus juhitakse leeki , sinna ka valguskiir. Magneesiumi määramine- aatomabsorbdsioonspektomeetriliselt Väävli määramine- lisatakse BaCl2 lahust. Tekib valge sade, see filtreeritakse,kuivatatakse,kaalutakse. Org väetiste tähtsaimad kvaliteedinäitajad: Kuivaine- see aine osa mis jääb järele pärast kuumutamist termostaadis 100- 105 kraadi juures kuni konstantse kaaluni. Toortuhk- see osa ainest mis jääb järele pärast põletamist muhvelahjus 500- 600kraadi juures .see näitab orgaanilise aine sisaldust Toiteelementide sisaldus --- Märgtuhastamine- kaalutakse org väetis, viiakse see kjeldahli tuhastuskolbi, lisati 3ml konsentr. H2SO4 ning 1tera seleeni. Siis kuumutati kolbi kuni lahus muutus selgeks. Siis jahutati ja sisu pesti kvantitatiivselt 100ml mõõtlekolbi. Kolb täideti destil.veega kriipsuni , loksutatu ning filtreeriti Org väetisest : Kaaliumisisalduse määramine- määrati leekfotomeetriliselt
kuuluda sisemise mineraalina orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa 5% massist ja on ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Välimine mineraalosa koosneb harilikust mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke. · Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. 6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi
märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Tööstuslikel jooteliinidel kasutatavad meetodid on induktsioonmeetod, muhvelahjus ja kaitsekeskonnas kuumutamine, laser- ja plasmatehnoloogiad ning elektroonikaosiste liinil jootmine tinavannis. 18. Termolõikamine, olemus ja liigitamine. Hapnikulõikamine, kaarlõikamine, plasmalõikamine, laser- ja elektronkiirlõikamine. 19. Keevisliidete tähistamine joonistel. Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta suunatud viitenoolest
Nafta töötlemisel läheb põhiline osa mineraalidest masuuti. Seepärast on mineraalsete osiste kontsentratsioon masuudis suhteliselt suurem kui toornaftas. Kuna ka põhiline osa väävliühenditest on koondunud rasketesse fraktsioonidesse, siis rikastub masuut nafta töötlemise protsessis oluliselt väävliga. Kütuse tuhasuse ja tuha omaduste määramine Tahkete fossiilsete kütuste (kivisöe, pruunsöe, põlevkivi, ligniitide jne) tuhasuse määramine toimub ISO 1171, DIN 51 719 alusel muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuriga piirkonna 815 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tuha sulamiskarakteristikute määramine toimub kõrgetemperatuurilises elektriahjus vastavate standardite (ISO 540, GOST 2057-82, ASTM D 1857) alusel. Tahkete biokütuste sulamiskarakteristikute määramine CEN/TS 15290 alusel erineb mõneti fossiilsete kütuste
Kasutusalad osal. kattuvad CaO-ga, sest vesikeskkonnas CaO + H2O → Ca(OH)2 (nii ka saadakse). Lahustub vees üsna raskesti (0,11%) Õhus Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O (nii tahkes olekus kui vesilahustes) Leidub looduses (mineraal portlandiit) Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 või CaO osaliselt või täielikult muutunud CaCO3-ks. Seetõttu kuumutatakse enne kasutamist võimalikult kõrgel t-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures). Ca(OH)2 – üks tähtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alus vees küllaltki vähe lahustuv; saadakse Mg+ + 2OH- → Mg(OH)2 Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm.
annaabi.ee 
