Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal ...
Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad Innocentius III järeltulija Honorius III kutsus ellu viienda ristisõja(1217 1221). Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks lubas ta sultanit sõjaliselt abistada. 1244.a vallutasid muhameedlased uuesti Jeruusalemma. Seitsmenda ristisõja(1248-1254) organiseerisir Innocentius IV ja Louis IX Püha. Sõja sihiks oli taas Egiptus kuid jällegi see nurjus täielikult. Samuti ka Kaheksas ristisõda, mida peedi Louis IX juhtimisel 1270
pühapäev · sihiks oli Egiptus järjekordne nurjumine · 8. ristisõda peeti Louis IX juhtimisel Tunise all (aastal 1270) · kristlaste leeris hakkasid levima haigused ka kuningas suri lõpuks · järgnevatel aastatel langesid kristlaste tugipunktid muhamedlaste kätte TAGAJÄRJED: · islamimaailma tihedam liitumine · Jeruusalemm ja Püha Maa jäid ikka muhamedlastele · ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud · ida- ja läänekristlus eraldi tänapäevani · läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaen süvenes ülekaalu saavutasid kompromisse mitte soovivad voolud · erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma (konflikt = kontakt) · Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis täiesti edukas läänemaailmaga liitumine aitas kaasa arengule ROMAANI JA GOOTI STIIL
Viies Ristisõda. ( 1217-1221 ) Innocentius III järeltulija paavstitoolil Honorius III kutsus ellu Viienda ristisõja, millega kavatsetti vallutada Aijubiinide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud nad siiski midagi. 1219. aastal õnnestus Damietta küll vallutada, kuid 1221. aastal meelitas kaval vastane ristisõdijad lõksu ja oma elu päästmiskes tuli neil vallutatu muhamedlastele tagasi anda. Kuues Ristisõda. ( 1228-1229 ) Kuuendat ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes pretendeeris oma abielu kaudu ka Jeruusalemma kuninga tiitlile. Seeläbi saanuks temast Õhtumaa tähtsaim valitseja. Kujunenud jõuvahekordi kasutades õnnestus keisril Aijubiididelt välja kaubelda nii Jeruusalemm kui ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks kohustus taunis ägedalt paavst, rõhutades, et Püha Linnaga ei saa olla mingit kauplemist 1244
maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise, kuid säilisid punktid nõidumise kohta. Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid. Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri tiitli. Kehtestas pärimisõiguse esmakordselt ka naisliini pidi. Reformis riigiasutuste süsteemi, asutas senati ja kolleegiumid(ministeeriumid). Kehtestas teenistusastmete tabeli( 14 astet, millest 8 kõrgeimat eeldasid aadliku seisust) süsteem andis motivatsiooni tööalaselt edasi pürgida
petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust krvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seeprast on tnapeval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid likute seas, see polnud mratud rahvale. Liigne Egiptuse regiooniga tegelemine viis selleni, et Aafrika alad kaotati almoraviididele. 4.3 Dogmaatika ja usulahud Islami usk oli saavutanud nd oma arengus phited, kuid nagu kristluses, algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise le inimesesse. Muhamedlastele oli jumal samuti kikvimas ja kiketeadev. Talle on tulevik niisama hsti teada kui minevik ja olevik, kik mis maailmas snnib, snnib tema tahtmist mda. Ja samal ajal vib ometi inimene tita vi mitte tita jumala kske ning on selle mittetitmise eest vastutav. Koraanis on see vastuolu veel teravam kui Uues Testamendis. Seeprast vis jumala petus areneda kas ettemramise vi inimese vaba tahte suunas. Kristlikus maailmas tekkis riid vaba tahte ettemramise puhul juba 5. sajandil.
Veneetsia sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamlinnad ja Kreeta saared-tähtis osa Vahemere kaubanduses. Bütsans aga sai suure tagasilöögi. VIIES RISTISÕDA 1217-1221 Algatas paavst Honturius II, kes tahtis vallutada Damietti linn, et see Jeruusalemma vastu vahetada. 1219.aastal see vallutati, kuis ristisõdijaid püüti lõksu ning enda päästmiseks tuli neil see 1221.aastal tagasi muhamedlastele anda. KUUES RISTISÕDA 1228-1229 13 Eesotsas Saksa keiser Friedrich II. Ta kauples Aijubiididelt välja Jeruusalemma ja 10-aastase rahulepingu, kohustudes sultanit toetama sõjaliselt. 1244.aastal vallutasid Jeruusalemma jälle muhameedlased. SEITSMES RISTISÕDA 1248-1254 Organiseerijateks oli paavst Innocentis IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha
annaabi.ee 
