Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale
Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri Meistriks saamine:
Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega
maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096. Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Kokku oli ligi 40 000
Asustati ordud: Templiordu, johanniitide ordu, Teutooni ordu. Islamimaailma see väga ei kottind. 2-ja 3. ristisõda osalesid prantsusmaa Louis7 ja Saksa Konrad3. Taheti Damaskust piirata kuid see ebaõnnestus. Kolmandas sõjad langes Jeruusalemm, kristlaste eesotsas olid Saksa-rooma preester Friedrich1 Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096
usu kuulutamisele, uute alade ja alamate vrbamisele ka riigikassat tita. 2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks jrglaseks Umari. Umar ti kohe uue miste kaliifi thendusele. Kaliif ei ole mitte ainult islamistide poliitiline liider, vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt riigi piire laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti Sria. Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi mnedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt nudis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus
tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja
annaabi.ee 
