Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
sama päritoluga tüved viia tagasi (rekonstrueerida) ühele ja samale lähtekujule. Samas on vanade laenude
kindlakstegemisel vaja arvestada sellega, et kontaktkeeled on ajapikku muutunud, milles on toimunud omad
häälikuseadused. Seega ei leia võimalikku laenuallikat otseselt tänapäeva keeltest, vaid see tuleb tänapäeva keelte põhjal
taastada. Omavahel saab võrrelda alles seda taastatud lähtekuju ja meie tüvede taastatud lähtekujusid.
Arvestada tuleb ka muganemisreegleid, sest eri keelkondade keelte häälikuline struktuur on erinev. Võõrad häälikud (+
võõrad häälikuühendid) asendatakse/lihtsustatakse enamasti lähedaste oma keelte häälikutega. Nt germaani laenudes
läänemeresoome keeltes on germaani f asendunud lms p-ga: hulk vs alggermaani *fulka. Nt on kaashäälikuühendid
lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant.
Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud