sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa. Niisugusel kujul peavad nad seisma mis tahes riigis ja keeles väljaantud kaartidel. Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa kohanimed täpsel saksa kujul, Armeenia kohanimed armeenia kujul (transkriptsioonitabeli järgi armeenia tähed eesti tähtedega vahetades). Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana, Šlesvig-Holštein pro Schleswig-Holstein, Kostromaa pro Kostroma. Mugandnimede hulka on soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist on tulnud eesti keeles loobuda.3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate
Eesti keel dokumendikeelena 20.sajandil. eesti keele kirjapanekuid 13.sajandist alates, ulatuslikumad tekstid 16.sajandist. Eesti tänavanimed. Vanimad kirjapanekud XIV sajandist. Parem ülevaade Tallinna tänavanimedest. Vanim aastal 1313 ,,Forum" (Raekoja plats). Tänavanimed ametlikult kinnitati 19.sajandil, Tartust andmed varasemad. Tartus 18. Sajandil suur tulekahju, siis tehti uus planeering ning tänavad tehti sirgemaks, millega tulid tänavanimed käibele. Vähe esineb mugandnimesid, kõige sümpaatsemad eestikeelse nime mugandused. Iseseisvad nimed. Iga keel pani nime iseseisvalt. XIX tänavanimistu. On nimesid, mida võib leida igast keskaegsest linnast. Nt Rüütli tänav. Üks põhjendusi, miks nimetus tekkinud: ,,Riter" tähendab ratsanikku tähtsamad läbisõidutänavad. Elukutsete nimetused, tähtsamate hoonete, objektide järgi. Ka majaomanike ja maavaldajate nimed. XIX-XX vahetus. 19. Sajandil hakkas domineerima poliitiline lähenemine, võivad kajastada
nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige: 1. ia-liitelised riiginimed, nagu Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia, Hispaania, Indoneesia, Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria, Sambia, Somaalia, Tansaania; 11 2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa,
annaabi.ee 
