ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON NÕGUSPEEGLI ABIL; VÄGA KAUGEL (PÄIKESE VALGUS); HAJUV VALGUSVIHK - KUI VALGUSALLIKAS ON VÄIKE, KA NÕGUSA LÄÄTSE ABIL; VALGUSE LEVIMISE VALGUSAASTA - KIIRUS - VAHEMAA, MILLE 299792458m/s= VALGUS LÄBIB 1
kinnitamine). 3.Hõlmab vaatlust, vaatlusest saadud info eristamist ja otsust käitumise tulemuslikkuse kohta. Seega õppimine võib toimuda ka vaadeldava muutuseta käitumises. 4.Kinnitamine on oluline osa õppimise juures, kuid ei ole täielikult vastutav õppimise toimumise eest. 5.Õppija ei ole vaid informatsiooni passiivne vastuvõtja. Tunnetus, keskkond ja käitumine mõjutavad üksteist vastastikku. Kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1.Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2.Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3.Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti, raadio ja kirjandus). Stiimul võib olla nii reaalsete kui ka väljamõeldud tegelaste kujul. J.Dewey – Propageeris vaadet, et haridusel peab olema praktiline väärtus. See, mida õpitakse koolis peab
· Sotsiaalne identiteet grupikuuluvus · enesehinnang seostada mina positiivsega. 9. Milliste tegurite tõttu on sotsiaalse õppimise teooriat kritiseeritud - ei ole see, et tulemusi saab seletada samaaegsete protsessidega. Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura mudeldamiseks. Indiviidi agressiivsus mingis olukorras sõltub sellest, millised on tema otsesed ja kaudsed kogemused agressiivse käitumise ja selle tulemustega: kas selle tagajärjed olid indiviidi jaoks positiivsed või negatiivsed. Nt katse Bobo nukuga lapsed, kes eelnevalt nägid Bobo nuku peal tarvitatavat vägivalda, käitusid hiljem ka ise vägivaldselt. Sotsiaalse õppimise teooria on siiani mõjukas. Tõestusmaterjaliks on muuhulgas massimeedia
vaatlemise. ● Õppimine hõlmab vaatlust, vaatlusest saadud info eristamist ja otsust käitumise tulemuslikkuse kohta (vaatlusel põhinev õppimine või mudeldamine). ● Õppija ei ole vaid info passiivne vastuvõtja. Tunnetus, keskkond ja käitumine mõjutavad üksteist vastastikku. Sotsiaalse õppimise teooria on tugevalt seotud mudeldamisega ja vaatlusel põhineva õppimisega. Bandura on välja toonud kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1. Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2. Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3. Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti, raadio ja kirjandus). Stiimul võib olla nii reaalsete kui ka väljamõeldud tegelaste kujul
kuigi teame, et ta on muidu naljamees. Kui poliitilise sisuga kriitikat otsida, siis leiab seda „Pillimehes“ rohkem kui näiteks „Monmendis“. „Pillimees“ on selge stalinismi kriitika. See on muuhulgas selgelt ka linna lühiromaan ja selles on loomulikult ruumimudelite loomise taotlust. Need taotused süvenevad tal edaspidi. „Munad hiina moodi“ on haiglaromaan, need on alati tänuväärsed kas siis tõsisema sisuga mudeldamiseks või ka kergemaks meelelahutuseks. Selles mõttes, et seal on kõik ühes koos – veri, surm, armastus, elu jne. Vetemaa ise on nüüd tagant järgi neid varasemaid lühiromaane kommenteerinud ning öelnud, et neljas romaanis (Monumendist Munad hiina moodini) võib näha nö reetmise tsüklit (tegevuslik seos puudub). Ta kasutab relistlikku põhja ning püüab olla tõsine kirjanik ja see tuleb ka välja, aga viib ka mõnes mõttes patiseisu. Vetemaa ise ütleb, et alguses
Õpitud agressiooni teooriad Operantne sarrustus (Skinner, 1953) käitumise muutuse põhjustab vastamine keskkonnast tulevatele stiimulitele. Kui mingile stiimulile vastamist kinnitatakse positiivselt, siis jätkab inimene (aga ka muud elusolendid) antud käitumismustrit; side tugevneb. Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura mudeldamiseks. Indiviidi agressiivsus mingis olukorras sõltub sellest, millised on tema otsesed ja kaudsed kogemused agressiivse käitumise ja selle tulemustega: kas selle tagajärjed olid indiviidi jaoks positiivsed või negatiivsed. Nt katse Bobo nukuga lapsed, kes eelnevalt nägid Bobo nuku peal tarvitatavat vägivalda, käitusid hiljem ka ise vägivaldselt. Sotsiaalse õppimise teooria on siiani mõjukas. Tõestusmaterjaliks
annaabi.ee 
