Geneetika
Sellised
mutatsioonid põhjustavad aminohapete vahetust valgus, mille põhjustab koodonite muutus DNA ahelas. Aminohapet
määrava koodoni asendumisel stopp-koodoniga (UAA UAG UGA), nimetatakse tekkinud mutatsiooni mõttetuks
mutatsiooniks.
Mutatsioone võib jagada veel kahte suurde rühma:
Spontaansed mutatsioonid.
Indutseeritud mutatsioonid. Nimetatud mutatsioonid tekivad tavaliselt mitmesuguste keemiliste või füüsikaliste tegurite
mõjul. Keemilisi ühendeid, mis põhjustavad muatatsioonide teket nimetatakse mutageenideks. Mutageene võib jagada
toime järgi kahte rühma:
mutageenid, mis toimivad ainult replitseeruvale DNAle lämmastikaluste analoogid
mutageenid, mis toimivad nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNAle alküleerivad ühendid, lämmastikushape.
Lisaks mutatsioonide tekkimisele võib toimuda ka sellele vastupidine protsess e. reversioon. Tekkinud
mutante nimetatakse siis revertantideks