Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 ...
Simuleerimine Kuidas on keha seotud tajuga? See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. L14 Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Soojus, kätepesu (puhtus), L14 keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega? Milline on kehalise kogemuse Sageli seisneb taoline simuleerimine millegi L14 simuleerimise roll mõtlemises? kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile Milline on keha roll Emotsiooni nakkumine L14 emotsioonides?
Kuidas on keha seotud tajuga? See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Soojus, kätepesu (puhtus), keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega? Milline on kehalise kogemuse Sageli seisneb taoline simuleerimine simuleerimise roll mõtlemises? millegi kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile Milline on keha roll Emotsiooni nakkumine emotsioonides? Millistest komponentidest koosneb narratiivi tunnetus?
Kuidas on keha seotud tajuga? See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. L13 Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Soojus, kätepesu (puhtus), L13 keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega? Milline on kehalise kogemuse Sageli seisneb taoline simuleerimine L13 simuleerimise roll mõtlemises? millegi kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile Milline on keha roll Emotsiooni nakkumine L13 emotsioonides?
sümptomiks on vastassuunurga rippumine ning lamenenud nasolabiaalvolt. Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu. Sageli kaob patsientidel võime kontrollida näolihaseid tahteliselt, kuid säilub võime tekitada tahtmatuid ehk spontaannseid emotsionaalseid ilmeid. Tsentraalse kahjustuse puhul esineb kahjustus näonärvi tuumadest kõrgemal asuvas motoorses korteksis (Kauba 2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi
interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab
kõrgema närvitalitlusega. Refleksikaar Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid Põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused
juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega
liigesekihnudest Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne. Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar- erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: sensoorse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) KNS-s asuvale motoorsele neuronile, mille aksonit mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on 3 või enama neuroniga. Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik. Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked( müelliinkestaga)peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt. Sünapsi joonis
raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik, on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida. Ei suuda rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida. Vaatamata väljendunud motoorsele üliaktiivsusele on need lapsed sageli motoorselt kohmakad, seetõttu esineb suur traumade oht. Liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud. Korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb vaevaliselt. Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps
10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega. Unepuuduse korral ei suuda aju ja keha oma energiatarbimist piisavalt hästi kontrollida: vähe maganud inimesed kipuvad rohkem näksima ja sealt probleemid algavadki. Unepuudus mõjub halvasti tähelepanule, täidesaatvale funktsioonile, töömälule, meeleolule, kvantitatiivsetele oskustele, loogilisele mõtlemisele ja isegi motoorsele osavusele. Liiga vähene uni tõstab südame-veresoonkonnahaiguste haiguste esinemise tõenäosust. Hea uni on relv ka teiste haiguste ja halva enesetunde vastu. On näidatud, et uni aitab kaasa selliste ülesannete puhul, mis hõlmavad visuaalse tekstuuri eristamist, motoorseid adaptatsioone ja motoorset järjestamist. Õppimisliik, mis tundub unest kõige enam positiivselt sõltuvat, on selline, mis käsitleb mingi protseduuri õppimist
Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2. Somaatilised- mõjutavad lihaseid Nt põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närvirakupoolt 2. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 3. Erutuse liikumine seljaajju 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihastele 5. Lihase kokkutõmme 3.5 Kesknärvisüsteem juhib kogu keha tööd Infotöötlus toimub närvisüsteemi keskuses Peaaju Kontrollib organismi temp. Vererõhku, südametegevust, hingamist Võtab vastu ja töötleb väliskeskkonnast tulevat infot Reageerib vastavalt infole Võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi
1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19
5 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kodeerimisvõime tõhususe multimodaalne kaotus või vähenemine. Kahjustus mitteproportsionaalselt suurem teiste intellektuaalsete funktsioonide häirest. Ei ole seletatav dementsuse, segadusseisundi, sensoorsele või motoorsele defitsiidiga. Väljendub vähenenud sõnavaras, vähenenud oskuses kasutada süntaktilisi reegleid, vähenenud kuuldud info meelespidamise maht ning kahjustatud sisend- ja väljundkanali valimise tõhusus. Motoorne (Broca) afaasia – agrammatism, telegraafistiil;säästlik kõnekasutus (vähe verbe ja sidesõnu); parafraasiad: literaalsed>verbaalsed; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+düsgraafia).
Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kõne vokaliseerumispk-a. Kõne vokaliseerumispk-st juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulaelihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on närvid, mis viimase signaali viivad pärale. (ARUSAAMINE) 2) Kirjasõnast lähtuv 17 väli 18,19 väli 39 väli (Gyrus angularis) Wernicke Lugemine. Silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse 17. väljale ja sealt naabruses olevatele 18
närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund.
Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -
Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -
17.Milline on vöötlihaskiu ehitus 18.Milline on müofibrillide ja müofilamentide ehitus? Jäme müofilament koosneb mitmest omavahel põimunud müosiinist. Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest. 19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22
sioonist. Nende jaoks ei moodustu sõnavormid reeglipäraselt, vaid on kui valmissõnad, mida õpitakse ja salvestatakse sõnavarasse neid analüüsimata (tsit Raidsalu, Padrik, 2011). Grammatikapuuded avalduvad tavaliselt grammatiliste tunnuste ärajätmises ja Tekstiloomeoskuse õpetamine 8 nooremale eale vastava lausestruktuuri kasutamises (Bishop, 2004). Mitmed uurijad too- vad välja (Kornev, 2006; Pardik, 2006) motoorsele alaaliale spetsiifilised morfo- loogiavead, milleks on käändelõppude asendused, kus ühe käände lõpu asemel kasutab laps teise käände lõppu (nt aiana pro aiani), ning sõnade kasutamise algvormis (nt tigu pro teo, õis pro õit). Eesti keele spetsiifikast tulenevad morfofonoloogilised vead, mis avalduvad morfeemivariandi vales valikus või moonutamises (nt lindi pro linde, siilisel pro siilidel, sigad pro sead) (Padrik 2006). Sülla (2011) leidis oma töös, et alaaliaga
emotsioonide ja mäluga. Esmased sensoorsed alad on seotud informatsiooni vastuvõtu ja sensoorse informatsiooni töötlusega. Esmased alad projitseeruvad kõrgema astme sensoorsetele aladele, millised töötlevad edasi sensoorset informatsiooni. Kõrgema astme alad on omakorda seotud assotsiatsiooni aladega, need loovad sideme meelelise tajumise ning tegevuse vahel, olles seotud kõrgema astme motoorsete aladega. Kõrgemad motoorsed alad projitseeruvad esmasele motoorsele alale, milline omab kontrolli seljaaju ja ajutüve motoneuronite üle. Basaalganglionid - nucleus caudatus (sabatuum), putamen ja globus pallidus (kahkjas kera) - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad eferendid talamuse vahendusel ainult frontaalsesse koorde. Elektroentsefalograafia On meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks.
edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja
Teadvustatud juhtimine on võimalik teatud liigutuste kiiruse piirini. Õpitu täiustamisel ja oskuse tekkel läheb liigutuste juhtimine kiiremale moodusele – lihastest ja liigestest saabuvale tunnetusele. See toimub otse, ilma teadvuse osavõtuta (alateadvuse tasemel e. automaatselt) ja oluliselt kiiremini. Kui liigutuse kestus väheneb veelgi (näit. klassikaline jajatõuge alla 0,1 sek), läheb liigutuse juhtimine üle veelgi kiremale moodusele – motoorsele mälule. See iseloomustab vilumuse ja võistlusspordi taset. Õpetamise raskemaid moment on üleminek liigutuse teadvustatud juhtmiselt alateadvuse tasandile. Selle hõlbustamiseks soovitatakse, et õpilane oma sooritust sõnaliselt saadaks, seejärel rürmi loeks. Õpetamise algetappidel ei ole soovitav sooritada tehnikaharjutusi kiirusele, vaid hinnata nende sooritamise täpsist ja liigutust saatvate liigutusaistingute kirjeldamise korrektsust. 2.3
o Traumaatilised seljaaju kahjustused Sensomotoorika ajukoores Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao piirkonda. Otsmikusagara tagumises osas on esmane motoorne piirkond, kus on projitseeritud erinevad keha piirkonnad, seal tulevad käsklused lihastele (Homonkulus). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 32 Kiirusagaras on sensoorne Homonkulus e seal on projitseeritud tundlikkus sarnaselt motoorsele. Kahjustus seal piirkonnas toob kaasa neuroloogilise häire. Olulised on ka ajukoore alused juhteteed (teed, mis viivad käsklusi lihastele) ja motoorsed tuumad. Tserebraalparalüüs (PCI e CP) Paralysis cerebralis infatilis ajukahjustus, mis toob kaasa halvatuse. Tserebraalparalüüs on varase algusega peaaju hüpoksilis-isheemilisest (verevarustuse ja hapnikuvarustuse häired) kahjustusest tingitud mitteprogresseeruv lihastoonuse, liigutuste ja asendihäire.
kõnelemisel pidevalt, ühtlasi vaheldub pidevalt õhurõhk. Õhuvoolu reguleerimisel arvestab kesknärvisüsteem iga hääliku moodustamiseks vajalikke tingimusi, naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni. Hingamissüsteem on osaliselt autonoomne, kuid kõneprotsessis allub hingamine hierarhiliselt kõrgemale juhtimisele — kogu ütluse motoorsele plaanile. Kõnepatoloogia korral on kõnehingamise puue sageli üheks sümptomiks. Hälbeid võivad seejuures esile kutsuda erinevad põhjused: • kõne puudulik planeerimine alakõne puhul; • tsentraalset (halvatused) ja perifeerset laadi lihastegevuste kahjustused; • kuulmispuuded, mis takistavad oma kõne võrdlemist normiga. Kõnehingamist saab korrigeerida ainult kõneldes. 2. Generaatorsüsteemi ülesandeks on hääle (helide) ja mürade tekitamine
Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt, ilma et loom või inimene tahtlikult nende kulgu kontrollida saaks. Tuntuim ja üks lihtsamaid reflekse on põlverefleks. Osalevad vaid kaks närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Kui arst koputab kummihaamriga põlvekedra all olevale kõõlusele (patellary tendon), erutub sensoorne närv (sensory nerve). Erutus kandub seljaajus (spinal cord) paiknevale motoorsele närvile (motor nerve), mis omakorda sunnib reie nelipealihase (quadriceps muscle) kokku tõmbuma. Seepeale sirutub jalg automaatselt. Kuna peaaju selles ei osale, ei allu liigutus ka tahtlikule kontrollile. Esimesena uuris 20. saj. alguses põhjalikult reflekse inglise füsioloog Charles Sherrington. Reflekside põhiomadused: • latentsus - ärritusest liigutuse alguseni kulub teatud aeg (joonisel „Latency“)
Psüühiline sõltuvus – e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Füüsiline sõltuvus – on tegelikult organismi kohanemine uimasti olemasoluga Alkohol Rakutasandil depressant – tõstab GABA retseptorite afiinsust. Inhibeerib NMDA (glutamaadi) retseptorit ja Ca 2+ iooni sisenemist läbi pingest reguleeritud kanalite, efekt tajutud enesekontrollivajadusele, efekt intellektuaalsele ja motoorsele sooritusele, tajule. Kroonilisel tarbimisel pöördumatud NS kahjustused, kahjulik mõju maksale, ainevahetusele, loote arengule Opioidid: looduslikud - morfiin ja kodeiin poolsünteetilised – heroiin sünteetilised – metadoon (võõrutusravim morfiin ja heroiin, mü-retseptorid jt. endogeensete endorfiinide retseptorid (presünaptilised), analgeesia, eufooria, respiratoorne depressioon, köharefleks, kitsenenud pupillid. Stimulandid:
sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Liikumine on võimalik seetõttu, et kehale lähemal asuva luu külge kinnituv lihas tõmbub kokku. Lihase kokkutõmbe tõttu tõmmatakse kehast kaugemal olev luu (mis on omakorda ühendatud liigesega) suunas, mida liiges võimaldab. Tavaliselt on igal lihasel olemas paariline, mis liigub vastassuunas (agonist ja antagonist). Tänu sellele süsteemile ning väikeajus asuvale motoorsele juhtimiskeskusele, on võimalik liikuda koordineeritult ja kooskõlastatult. Lihaseid on tavaks liigitada nende asukoha ja funktsiooni järgi: painutajalihased (fleksorid), sirutajalihased (ekstensorid), lähendajalihased (aduktorid), eemaldajalihased (abduktorid), pööramislihased (rotaatorid), rõngaslihased (sfinkterid). Lihased kinnituvad luu külge enamasti kõõluste abil. Pikemad kõõlused asuvad kõõlusetupes. 35 Joonis 3.8
annaabi.ee 
