Oluline märksõna on ,,raudne eesriie". Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked". Prokofjevi uudne klaverimängustiil kandis nimetust löökpianism ja seda seepärast, et oli kiire tempoga, novaatorlik, rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga. 8. Sergei Prokofjevi loomingu tähtsamad zanrid on sümfooniad (7), balletid (7) ja ooperid (7). 9. Dmitri Sostakovitsi tähtsaim zanr on sümfoonia. Tema sümfooniad on dramaatilised ja monumentaalsed. 10. Dmitri Sostakovitsi tähtsamad sümfooniad: 5. sümfoonia (märgib üleminekut varasemast loomeperioodist keskmisse), 7. sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Sostakovitsi sümfoonilise
saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega. · Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. · Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll
Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et oskused oleks sujuvad ning automatiseeruksid, tuleb erinevad toimingud kokku sobitada. Kuna paljudel juhtudel diagnoositakse lugemis- ja kirjutamisprobleeme juba enne kooli, annab varasem sekkumine alati suuremat lootust. Düsleksiaga võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud
näha ja ka tunnetatav, samas on võimalus muuta, ümber vormida. Ja lemmiklooma teema avab kiiresti kliendi sisemaailma: see, kes ta on või olla tahaks. Kindlasti on oluline ka oma valiku ehk siis lemmiklooma kirjeldamine, selle looma väliste ja sisemiste tunnuste esiletoomine. Eriti kliendigrupiga, kellel on probleeme kõnega (kõnetegevuse psühholoogia, teksti psühholingvistika, füüsilised raskused kõnetegevuses). Sobiv tehnika neile, kellel motoorikaga probleeme, teostamine pingevaba ja mänguline. Seevastu ,,raamatu" joonistamine on pingelisem. Vajalik jälgida (või lihtsalt näed) oma partneri poolt eelnevalt tehtud joonistust. Ja pead valima kas oma tee või täiendad oma partnerit, otsid tema töös kohti, mida täiendada, tugevamaks joonistada. Läbi selle tehnika on hästi loetav erinevate osalejate koostöövalmidus, soov toetada oma kaaslast..kas olen dominant kõi koostegutseja, täiendaja
jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne.), kõhtmine pool seotud motoorikaga (püramiidid – somaatiline motoorika, oliivid – vegetatiivne, jne.). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused. Aju üldised süsteemid: a.Limbiline süsteem: Alus – haisteaju, mõned vaheaju osad, mälukeskused, tundekeskused jne. Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse
All pool on toodud erinevad mälu liigitused ning esimene nendest on väljatöötanud Endel Tulvingu poolt : 1. Protseduuriline mälu (PM) leiab kasutamist eelkõige eri tegevuste puhul ehk hõlmab mälu selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selline mälu liik puudutab rohkem tegu kui paljast mõtete ning nõuab kestvat harjutamist. PM on kõige püsivam mäli liik, mis mängib erilist rolli kutseõppes (seoses motoorikaga). 2. Semantiline mälu (SM) tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta, säilib fakte, definitsioone, valemeid ning mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. 3. Episoodiline mälu (EM) on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. EM aitab sageli inimese meenutama teatud fakti. EM sarnaneb SM-ga kuna tema olemus on ka pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses,
ja teisi valitsev. Kuueselt on seesama laps vaid üks hämmastav kaos. Kui ümbritseval maailmas on raske teda ära tunda, pole see midagi võrreldes sellega, mida ta ise tunneb. Kuueaastane laps venib kasvult tihti pikaks ning selle tõttu, ta ei suuda valitseda oma uut, kõhetut keha, mis on minetanud oma väikelapse-pehmuse ja paistab olevat kokku klopsitud hunnikust kätest ja jalgadest kuuene laps komistab, põrkab igale poole vastu, lääb end ära, lõhub asju ja pole oma motoorikaga sugugi mitte sina peal -, sama vähe suudab ta valitseda ka oma kaootilist sisemust, kus miski pole nii, nagu peab. Eelkõige on ta tulvil kahtlusi. Otsib meeleheitlikult ühtekuuluvust teistega. Sõbrad peavad talle kinnitama, et ta on keegi isegi kui ta neid alati ei usu. Ta kahtleb kõigis teistes just sellepärast, et ta kahtleb iseendas. Ta ei suuda mängida mängu või osa võtta võistlusest, kui ta pidevalt ei võida. Kui ta ei võida,
[3] Ereda päikese silma paistes sulges vaadeldav laps koheselt silmad, mis näitab, et antud laps on omandanud korrektselt silmade refleksi.[2] Vaatluses kirjeldatud olukord, kus laps osutab näpuga ema poole on selle tõestuseks, et laps on võimeline osutama ning seega omandab 11 kuuse lapse normaalset käelist arengut.[3] Lõpetuseks võib öelda, et olles peaaegu 11 kuune, näitas vaatluses osalenud laps, et tema võimed vastavad oma vanuse normidele ja sarnanevad normaalse motoorikaga (umbes aastase) lapse võimetega. Kasutatud allikad: [1] http://www.hipsik.ee/?p=218 [2] http://226996.edicypages.com/lapse-ealine-areng/lapse-fuusiline-areng/lapse-motoorne-areng [3] http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa2pa/11_kuud.html [4] Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia õppematerjal "LAPSE PSÜHHOMOTOORNE ARENG" (olemas ÕISis). [5] http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa2pa/10_kuud.html [6] Arengupsühholoogia õppematerjal ja loeng ARENGUPS_loeng1_lyhike
Näiteks võivad võimekamad lapsed õppida, kuidas vähem võimekale õpilasele ülesannet lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. 11. Laps, kes ei tööta Klassis on alati olemas õpilane, kes üldse ei taha vabatahtlikult tööd teha. Võib olla, et see on õpiraskustega laps, ta ei saa tunnist aru, tal on puudulik tähelepanuvõime, puudub motivatsioon, on laisk jms. Kui põhjus on selles, et lapsel on kõnelemis- ja kirjutamisraskused, või probleem motoorikaga, siis on vaja võtta ühendust oma kooli erivajaduste spetsialistiga. Oma kogemusest tean, et on sellised lapsed, kes lihtsalt ei taipa, mida ma olen tal palunud teha selle hetkeni, kui ma ei tule tema juurde ja ei hakka temale individuaalselt seletama. Kui ta juba sai aru ülesandest, siis hakkab sellega tegelema probleem, et laps ei tööta, on kadunud. Olen kasutanud oma õpetaja töös veel ühe raamatus mainitud võte selleks, et kaasada last tööle
Karvarakke on tasakaalu-organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor.Toimub parietaalsagaras. Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund
Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes
vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor parietaal- sagaras info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid 67 Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar- kortikaalne võrgustik info edastamiseks
projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse - vermis (D11) projetseerub nucleus fastigii’sse (D12) ja vestibulaartuumadesse (D13) - zona intermedia (D14) projetseerub nucleus globosus et emboliformis’esse (D13) - poolkera lateraalsed osad (D16) projetseeruvasd nucleus dentatus’esse (D17) - väikeaju tuumadest algavad eferentsed teed, mis väljuvad pedunculus cerebellaris superior’i kaudu teiste motoorikaga seotud tuumade juurde, mille tegevust väikeaju toetab ja koordineerib FUNKTSIOONID - Vermis – kontrollib esmajoones tugimotoorikat (kehahoid, lihaste toonus, tasakaal, tugimotoorne liikumine) - Zona intermedia – koordineerib tugimotoorikat aeglase sihtmotoorikaga (õigeaegne tasakaalu säilitamine jne) + korribeerib liikumissuunda, mis on eriti vajalik vähe kätteõpitud liigutuste sooritamisel
Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel.
kurruline, et suurendada aju pindala. Sügavate vagudega eraldatud piirkondi nimetatakse sagarateks. Kummalgi ajupoolkeral on erinev infotöötlemis moodus 1) vasak - tükkhaaval 2) parem- töötleb infot korraga (ruumisuhted), asjade äratundmine, arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud. Aisting on psüühiline protsess, mis peegeldab objektide, nähtuste, vm üksikuid omadusi. Aistingut on vahetult seotud inimese meeltega. Põhimeelteks arvestatakse viite, aga neid on inimesel rohkem (1012 meelt). Aistingu tekkimiseks on vaja füüsilist ärritajat, mis avaldab mõju retseptoritele, mis
Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes sündivatele lastele tuleks
keemilisi aineid (neurotransmitter eesti keeles: virgatsained, mediaatorid), mis lähevad teise rakku läbi denriidide nii toimubki informatsiooni vahetus ühelt neuronilt teisele. Neid keemilisi aineid on üle 50'e erineva ja nad kas panevad mingeid rakke tööle või teisi puhkama igale keemilisele ainele reageerib teine kindlat sorti närvirakk. -) ACh atsetüülkoliin aine, mis paneb meie lihaseid reageerima, liikuma. DA dopamiin põhilised funktsioonid on seotud motoorikaga, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (on ka üks põhjus vähesuse korral parkinsonile ja paljususe korral skisofreeniale). -) Sünaps toimib kui isolatsioon ja kui selles tekib tõrge, võivad tekkida valed reaktsioonid ja haigused. -) Närviimpulsis liiguvad keskmisel kõigest kiirusel 30-40 km/h, mistõttu meie toimingud ei ole kunagi liiga kiired. * Närvisüsteem jagatakse kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne- e.
stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine – asendub nt kogu käega haaramisega. • Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. • Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks. Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. • Tasakaal • Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • Autonoomse NS kontroll
degeneratiivsed haigused. Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid Tundlikkuse liigid Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas tuleks aga eristada kitsamat mõistet - tundlikkus. Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5
lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga. 28. Seedimine maos. Maos seedub toit pikemat aega (4-10 tundi), mis sõltub ka toidu koostisest ja suuõõnes toimunud peenestamisest (mida peenemaks näritud toit on, seda kergemini saavad mõju avaldada seedefermendid, seda kiiremini toit seedib). Mehaaniline töötlemine (segamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga mao seinas asuvate silelihaste kontraktsioonidega. Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta sekretoorsed elemendid: - epiteelkihi pindmine osa lima eritus (limal on kaitsefunktsioon maos, kaitseb soolhapete, seede fermentide eest). - Mao põhimiku pearakud mao mahla eritus (sisaldab fermente, lagundab toitu). - Mao põhimiku katterakud soolhappe eritus (tähtsus:
tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud rohkem otsmikusagarasse. B) kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust. C) Oimusagarad- nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad funktsioonid (õppimine, mälu, emotsioonid). D) Kuklasagar põhiliselt seotud nägemisfunktsiooniga. E ) basaalganglionite tuumad seotud liigutuste e. motoorikaga seotud . F) HippoCampus seotud ...... g) mandeltuum - on seotud vegetatiivsete ja sisesekretoorsete reaktsioonide ja koordineerimisega emotsioonide korral. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju
reflektoorselt, toidupala satub söögitorru, kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke toit läbib selle vahemaa 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Seedimine maos - Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos seedub toit 4-10t. Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet,
kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke toit käbib selle vahemaa 8-9 sekundiga, vedel aga 1-2 sekundiga. · Seedimine maos. Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos seedub toit 4-10 tundi.Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat
Näiteks delta rütm esineb inimesel sügava une ajal. Selle sagedus on kuni 4 Hz. Kuid delta rütm töötleb ka keskkonna rütme. Delta rütmi on täheldatud ka isegi kognitiivsete protsesside korral. Mäluprotsesside korral on oluline just teeta rütm, mis on 4-8 Hz sagedusega. Alfa rütm on sagedusel 8-12 Hz. Alfa rütm on seotud ajus paljude pidurdavate protsessidega ja aktiivse infotöötlusega. Kuid aktiivse infotöötlusega ja ka motoorikaga on seotud ka beeta rütm, mille sagedus on 12-30 Hz. Kuid gamma sagedus algab alles 30 Hz ja lõpeb see enamasti 150 Hz juures, kuid on täheldatud ka 600 Hz gamma sagedust. Gamma rütm on seotud samuti aktiivse infotöötlusega, kuid samas ka teadvusega. Näiteks on ta seotud ka mälu- ja tajuprotsessidega, tähelepanuga jne. Sensoorse töötluse efektiivsust mõjutavad samuti gamma rütm ja rütmifaas. Erinevad ajurütmid on erinevate funktsioonidega, kuid
Näiteks delta rütm esineb inimesel sügava une ajal. Selle sagedus on kuni 4 Hz. Kuid delta rütm töötleb ka keskkonna rütme. Delta rütmi on täheldatud ka isegi kognitiivsete protsesside korral. Mäluprotsesside korral on oluline just teeta rütm, mis on 4-8 Hz sagedusega. Alfa rütm on sagedusel 8-12 Hz. Alfa rütm on seotud ajus paljude pidurdavate protsessidega ja aktiivse infotöötlusega. Kuid aktiivse 76 infotöötlusega ja ka motoorikaga on seotud ka beeta rütm, mille sagedus on 12-30 Hz. Kuid gamma sagedus algab alles 30 Hz ja lõpeb see enamasti 150 Hz juures, kuid on täheldatud ka 600 Hz gamma sagedust. Gamma rütm on seotud samuti aktiivse infotöötlusega, kuid samas ka teadvusega. Näiteks on ta seotud ka mälu- ja tajuprotsessidega, tähelepanuga jne. Sensoorse töötluse efektiivsust mõjutavad samuti gamma rütm ja rütmifaas. Erinevad ajurütmid on erinevate funktsioonidega, kuid
annaabi.ee 
