Vapustav!“ Enesemääratluse teooria 3 põhivajadust: Kompetentsus – tajutakse ennast efektiivsena sotsiaalses suhtlemises ja võimelisena saavutama võimetele vastavaid tulemusi Autonoomsus – sisemine tajutud. Kontrollitakse ennast, tajutakse oma valikute ja tegevuste tegijana Seotus teiste inimestega – hoolitakse teistest ja tuntakse, et teised hoolivad; turvalised ja rahuldust pakkuvad suhted ümbritsevate inimestega Õpilane on motiveeritum, kui ülesanne on tema jaoks oluline ja väärtuslik. Sisemine versus väline motivatsioon Vaja olla sisemiselt motiveeritud, teha midagi selle asja enda pärast (nt meeldib raamatuid lugeda), mitte selleks, et saada mingit tasu. Vaja väärtustada ka tegevusi, mis ei ole huvitavad ja ei töö silmapilkselt kasu. Õpetaja ootused õpilaste soorituse ja võimete suhtes: vajalik usk, et kõik õpilased on võimelised materjali omandama. Autonoomne motivatsioon
Iga töötaja peab tundma end tööl turvaliselt. HERZBERGI TEOORIA Hügieen Motivatsioon 1. Töötasu Mehe töötasu on hea. 1. Tunnustus Ma arvan, et juhtkond ei Firmas ei ole keegi töötasu üle nurisenud. tunnustanud Jacobit väga palju. Kui teda rohkem tunnustataks, siis ta oleks enesekindlam ning motiveeritum suudaks ehk ise kõik tööga seotud otsused vastu võtta. 2. Kindlustunne Mehe jaoks oli see 2. Vastutus Ma arvan, et Jacob pole iial täitmata. Ta vajas pidevat kontrolli, et pidanud vastutust kandma. Lapsepõlves end kindlalt tunda. otsustati kõik tema eest ning nii ta harjuski elama. 3
lahkumisavaldust kirjutama. Siis aga sündisid nad piltlikult öeldes üleöö ümber edukateks tipptegijateks. Lihtsalt tänu sellele, et nad olid mõnda aega motiveeritud inimeste hulgas. Tõesta lähedastele. Igal juhul motiveerib, kui keegi väidab, et ega sa seda küll ei suuda. Kui seda ütleb keegi su lähedastest, võib see saada veelgi suuremaks motivaatoriks, tõestamaks, et ta eksis. 3.1. TAHTE SÄILITAMISEKS ÕPI PUHKAMA Ka kõige motiveeritum ja innustunum töötaja jookseb omadega ummikusse, kui ta ei oske vahepeal aega maha võtta, end tööasjadest välja lülitada ja puhata. Oma võimekuse säilitamiseks tuleb tähelepanu pöörata enda taastamisele. Ja mitte ainult endale pöörata rohkem tähelepanu ka oma perele. Puhka koos perega, tee sporti, toitu tervislikult. Tunduvad üsna elementaarsete soovitustena, ent kui tihti neist soovitustes tegelikult kinni peetakse?
(neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid. 6. Selgitage taju valivust.
Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“. See on kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel?
mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest
mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks? psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma 6. Selgitage taju valivust Valivus sõltub välistest faktoritest ja inimese sisemistest
seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30.Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. 31.Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 33
organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5. Selgitage taju valivust. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda.
Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni
vahekord on väga oluline- võim osavõttev jne pärandatakse isalt pojale. Vanade austamine Eakad väga austatud Vanusel pole tähtsust Kaebuste Alluvad ei tohi teha kriitilisi Sõnavabadus. liikumine märkuseid juhile. Juhtimine Eesmärk tuleb ülevalt, alluvatel Kõrgema vastutusega töötaja on puudub sõnaõigus. Ei saa motiveeritum. rakendada juhtimist eesmärkide kaudu. Enamus juhtimisteooriaid sobib siia. Ebakindluse vältimine Kõrge riskivältivusega riik Madala riskivältivusega riik (Kreeka, Portgal) (Eesti, Rootsi) Organisatsiooni Palju rituaale Vähe rituaale rituaalid
• Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me
seotud töö sisuga: edukus töös, saavutuste tunnustamine ehk töö tegemise endaga seotud sisemised motivaatorid, mis ühe või teise ülesande täitmise juures tekivad. 2. hügieenifaktorid (rahulolematuse faktorid): töötingimused, kindlustunne tööl, suhted kaaslastega, palk. Hügieenifaktorid ei tekita tööga rahulolu ega pane töötajaid pingutama ning rahulolematuse kaotamine ei tähenda ilmtingimata rahulolu. Mida kõrgem on töötaja tööga rahulolu, seda motiveeritum ta on. (Riina PL) 65) Nimetage üks motivatsiooniteooriatest, mis kirjeldab motivatsiooni kui protsessi ja selgitage, mis ajendab inimest selle alusel paremini töötama/pingutama? Sisuteooriad - proovovad kindlaks teha ja seletada mõjureid, mis panevad inimese tegutsema- mis inimesi motiveerib, keskendub inimeste individuaalsetele vajadustele
juhtiv) Melanhoolik - neurootiline introvert (vaikne, ebasotsiaalne, vaoshoitud, pessimistli, kaine mõtlemisega, range/paindumatu, murelik, tujukas) Koleerik - neurootiline ekstravert (aktiivne, optimistlik, implussiivne, ebastabiilne, ärrituv, agressiivne, rahutu, kergesti ärrituv) 31. Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt 6. Kontrastiefekt 33. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?
Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest 5. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? - Tajuetalonid ehk stereotüübid - Analoogiate kasutamine
o Otstarbekus: usk, et tulemuse saavutamine tagab tasu. o Ootus: usk, et teatud pingutuse tase tagab tulemuse (kaine kaalutlus, et kas minu võimete juures ja antud ajalimiidi piires on võimalik jõuda tulemuseni). 26 Juhtimise alused 8.11 Mida tähendab vookogemus (flow) motivatsiooniteoorias? Vookogemus tähendab, et töö edeneb kõige paremini (inimene on kõige motiveeritum) siis, kui töö pole liiga pingeline ega ka liiga igav. Voog tekib, kui inimese parimad võimed saavad rakendatud vastaval tasemel, sellisel juhul on inimese produktiivsus kõrgeim, protsess on inimesele nauditav ja iseenesest rahuldustpakkuv. Kui inimese ülesande keerukus on tasakaalus inimese võimete ja kogemusega, suureneb inimese motivatsioon ja loovus tunduvalt - tekib ,,flow". Kui aga ülesanded on liiga rasked või inimesel ei ole lihtsalt piisavalt võimeid selle
lahendusi ning turule ilmub uusi tooteid, mida on tarvis ka nimetamise tasemel konkurentide omadest eristada. Mõiste- ja terminisüsteemi teisenemist võib põhjustada isegi täiesti tähtsusetuna näiv tehniline muutus. Kui mõiste sellisel viisil muutub, siis termin ei pea vältimatult muutuma, vaid teisenemise koorma võib enda kanda võtta definitsioon, nagu on juhtunud näiteks lambi arengul õlilambist LED-lambini. Definitsiooni arengut peab aga võimaldama termini vorm: mida motiveeritum termin, seda suurem on oht, et mõiste muutumisel satub see termini senise motivatsiooniga vastuollu. Spetsialistide arusaam reaalsusest muutub eelkõige teaduses, kus luuakse uusi teooriaid, mis võivad olla varasemaga võrreldes täiesti teistmoodi struktureeritud ja vajada seetõttu täiesti uut mõiste- ja terminisüsteemi. Populaarsed näited on flogiston ja hapnik. Palju sagemini tuleb ette vähem dramaatilisi teisenemisi, mis jätavad
annaabi.ee 
