Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei pea olema massidele-. Sisuline erinevus- tähtsam oli in sisemaailm kui väline tegevus. Looming: näidendid olid realistlikud, mõned ühiskonnakriitilised
Ka foneemijärjendi, nt koer suhe võimaliku referendiga ei ole kuidagi loomulikult määratud, st et järjend koer ei meenuta tegelikkuses ju koera. Kui kuuleme sõna koer, tekivad assotsatsioonid küll, seda aga ainult seetõttu, et teame, et meie keeles tähistab koer just seda looma. Seega tähendust ei saa tuletada sõna häälikkoosseisust. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse... ... on arbitraarne e meelevaldne (motiveerimatu suhe). Seega võiks nt koer olla eesti keeles ka reok, keor, sedur, mude vms. Seetõttu ongi üht ja sama referenti tähistavad sõnad keeliti erinevad (dog koer hund). Erandiks on aga siiski teatava piirini motiveeritud tähendusseosega onomatopoeetilised sõnad (tilisema, kolisema, piip-piip), mõni neist on rohkem, mõni vähem motiveeritud (nt piip-piip rohkem, kolisema veidi vähem). Et eri keeltes helisid täpselt ühtmoodi ei matkita, viitabki ka nende
.., ärevushäired] ** Depressioonisündroom ** Maniasündroom [orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire] Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena. Inimese psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid jne., mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel. Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. Ekopraksia e. kajaliigutused (echopraxia) - haigusliku iseloomuga teise isiku käitumise jäljendamine Ekolaalia e. ekofraasia e. kajakõnelemine Ekomiimia e. kajamiimika Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed orgaanilisele patoloogiale).
Lääne kultuur rajaneb juuda kristlikult teoloogial. Ameerikas rõhutatakse pingutust, tõsimeelsust, töö tegemist ja eelkõige sihipärasust. Üheski õpikus ei räägita lõbust, lustist, logelemisest, mediteerimisest, sihitust, kasutust või motiveerimata tegevusest. See on vale, kuna psühholoogia jätab kõrvale tähtsa tahu motivatsiooni teoorias, nimelt motiveerimata käitumise. Väljendavad käitumised Väljendamine on motiveerimatu ja sihipäratu tegevus. Need on: Olemine inimene on tema ise, ei pinguta ega püüdle millegi poole. Sarnaneb ootamisega, mida peetakse raisatud ajaks, kuid mõnuga raisatud aeg ei ole ajaraiskamine. Näiteks golfimäng, kanuu sõitmine, jalutamine jms. Need tegevused on positiivsed, sest toovad inimese välja loodusesse. Nad peaksid olema motiveerimata tegevused aga tõugatakse sihipärasse, saavutavasse raamistikku.
Psühhomotoorne rahutus ja pidurdus Rahutus ülemäärane aktiivus (hüperaktiivus) hüperkineesia, hüpermiimia, grimasseerimine, hüperbuulia Pidurdus stuupor vähenenud aktiivsus hüpokineesia, hüpomiimia, amiimia, hüpobuulia, abuulia. Katatoonia ja muud käitumise ning motoorika häired (katalepsia, negativism, stereotüüpia, maneersus, ambivalents) Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral nagu katatoone skisofreenia (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed orgaanilisele patoloogiale). katalepsia (catalepsy) - üldine termin liikumatu poosi kohta, mida kestvalt säilitatakse. katatoonne rahutus (catatonic excitement) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav
eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab inimene selle abil maailma kirjeldama ja ennast maailmas tajuma. Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses
sunnitud käituma rumalalt - Süütunne - Viha - Kadedus Motoorne käitumine; keerulisem käitumine (tahteeluhäired) Mis on motivatsioon, huvi, mida mille pärast teeme. Motoorne käitumine – inimese psüühilise tegevuse osa mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid. Mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel. Motoorse käitumise hälbed – kvalitatiivsed, kvantitatiivsed Kvalitatiivsed - Kajanähud – motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jäljendamine - Ekopraksia – haigusliku iseloomuga teise isiku jäljendamine - Katatoonia – motoorne anomaalia mida võib kohata mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral. - Katalepsia – üldine termin liikumatu poosi kohta. - Katatoonne rahutus - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus mis ei ole mõjutatud välisärritajate pool - Stuupor – katatoonne, depressiivne
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4
Hüpotalamus kontrollib (ja reguleerib) vastavalt organismi vajadustele inimese toitumist. 44. Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Hajusa ajutrauma korral võib saada kahjustada nii võrkmoodustis kui ka paljud ajutüve läbivad juhteteed. Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) puhul mida eestikeelses kirjanduses on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine; Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral.; Negativism (negativism) motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne); Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid
Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja simulatsioon (1981) Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and Overinterpretation 1992) Täiusliku keele otsing 1995 Kant ja nokkloom 1997 Visuaalsemiootika ("Puuduv struktuur" ja "Kant ja nokkloom"). Ikooniline märk mitte ainult ei oma mingeid ühiseid omadusi oma objektiga, vaid on ka täiesti suvaline, konventsionaalne ja motiveerimatu. Jutt ei ole mitte objekti omaduste taasesitus, vaid vastuvõtu spetsiifikast, st mõttelisest representatsioonist. Me tunneme kujutise ära, kasutades äratundmise koodi. Ikoonilisi koode on palju, erinevalt sõnalistest koodidest on nad nõrgad ja ebastabiilsed. Vastavad väljendile (hobuse kujutis). Tähtis on kogemus. Kõige hüperrealistlikum portree ei ole oma referendiga sarnane ei faktuuri, liikuvuse, mahu jne järgi
on inimlik" (Paul 2008). Eksimine ei ole valetamine. Ka luiskamine pole valetamine. Luiskamine on tegelikkusest lahtirebitud, ei millegagi piiritletud ja kontrollitud laste oma maailm. Inger Kraavi (2007) arvates ei tohiks luiskamise puhul lapsele öelda: valetad, ära valeta, vaid tuleb aidata lapsel mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on motiveerimatu ja omakasupüüdmatu vale, mitte kasuahnusest tingitud vale. Paljud lapsevanemad teevad ranget vahet kahte liiki valetamisel: ühed on valed, mis tekivad impulsiivselt enesekaitseks; teised on valed, millega püütakse varjata mõnda tõsist eksimust. Viimast nimetab James Stenson (2009) kaalutletud valskuseks, mis on vääritu ja rikub lapse isiklikku autunnet. Veel lisab ta, et teismelised, kellel on uimasitarvitamisega probleeme,
annaabi.ee 
