Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Motivatsioon, eesmärgid, vajadused - sarnased materjalid

mise, motivatsioon, motiive, saavutusvajadus, part, mccelland, ostaas, vajadustest, ilitada, hilised, vedelikukaotus, seksuaalsuhted, rsete, empaatia, looderdamine, iseenese, node, ebak, sealiha, rauk, kitsas
thumbnail
19
ppt

Motivatsioon ja vajadused

Motivatsioon ja vajadused Motivatsioon: On tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad

Psühholoogia
84 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

Kokkuvõtte: - Keel on tihedas seoses mõtlemisega ning teadmista ja kogemuste omandamisega. 28 Noam Chomsky (1928-…) Ameerika keeleteadlane - Keeleorganiteooria kõige väljapaistvam eindaja. 29 Motiivid ja vajadused - Motivatsioon - üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. - Motiiv - üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. - Vajadus - keha või psüühika toimimise seisukohtalt olulise omaduse puudujääk. Vajadus võib olla: 1) bioloogiline vajadus 2) kultuuriline vajadus Bioloogilised vajadused on kiiresti rahuldatavad, aga enamasti tähtamad on kultuurilised vajadused. - Eesmärk - tegelik või kujuteldav bjekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse.

Psühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
30
docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus ­ Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused ­ söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus,

Psühholoogia alused
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Intelligentsus & motivatsioon

Nii võivad lapsed, kes said vähem punkte, sattuda mahajääjate klassi ning mõjutada inimese elukäiku. Testide heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest. See annab võimaluse välja valida eriti andekaid lapsi, aitab saada ettekujutust oma võimetest ning valida sobiv eriala. Motivatsioon Motivatsioon ­ vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Esmalt on füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt söök, jook, hapnik Teiseks psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Need on tähtsad inimese psühholoogilisele heaolule, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine.

Psühholoogia
76 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse

intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. 31. Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu 32. Mis on motivatsioon? Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon? Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise

Sissejuhatus psühholoogiasse
97 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

• Valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika). • Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Slaidid Maslow tekstiga läbi töötada: Vajadused Motivatsioon – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus – sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. (J.Sõerd) Vajadus

Reklaamipsühholoogia
57 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

- Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õigusps�

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

- Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia ­ jutt pole seoses ­ ja Boca piirkonna afaasia ­ raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar ­ sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks ­ mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks ­ välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks ­ motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ­ ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Tuleb uurida inimeste kogemust. Mida reaalsed inimesed reaalses maailmas kogevad. Eneseteostus – organismiline lähenemine ehk isiksus on üks osa organismist, sinna kuuluvad ka alateadvuses olevad. Lähtuti sellest, et inimene on ratsionaalne olend ja võtab vastu ratsionaalseid otsuseid. Organism teab ise rohkem kui see mis talle omistada. Minu kui organismi hinnang mis väljendub nt depressioonis. Depressioonile omistatakse põhjus et nt elu on halb, aga tegelikult on asi muus. II MOTIVATSIOON:  Defitsiidi vajadused (D-needs) – pole süüa, fantaasiaks hamburger. Analüütiline psühholoogia. Vajavad rahuldamist ja kui need pole rahuldatud, siis tekib defitsiitsus, mis muudab inimese käitumist.  Olemise vajadused (B-needs) – inimene ei saa nendest aru ja pole neist teadlik. III VAJADUSTE HIERARHIA: 1) Füsioloogilised vajadused – söök, vesi, uni, seks.

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks

Ülevaade psühholoogiast
182 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõtlemine ja motivatsioon

järeldusi) Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) ­ nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) ­ nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi

Psühholoogia
52 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· tähelepanu /taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika) · valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika) · valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika) Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. VAJADUSED MOTIVATSIOON ­ üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. MOTIIV on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. VAJADUS ­ keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. · Vajadus ­ sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ülevaade psühholoogiast

Meeste IQ tase on tavaliselt pisut kõrgem kui naistel. Teadlased loevad selle põhjuseks meeste suuremat aju! Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID>EUROPIIDID>MONGOLIIDID. 27.Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus

Ülevaade psühholoogiast
43 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Psühholoogia küsimused ja vastused

74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline protsess, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meelde jätmises, säilitamises ja reprodutseerimises ehk taastamises (võib öelda ka lihtsamalt: mälu on võime meelde jätta, meeles pidada ja meelde tuletada). 76

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kliiniline psühholoogia

vaimsete häirete psühholoogilise teooria ja ravi nurgakivi. 8 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST IV. NORMI JA PATOLOOGIA PSÜHHOANALÜÜTILINE MUDEL Psühhoanalüütilise lähenemise jaoks on kõige tähtsam alateadlik motivatsioon. Loodusteadusliku haridusega arst ja eksperimentaalfüsioloog Sigmund Freud (1856-1939) oli ühelt poolt range determinist, uskudes, et kõigel, mis inimene teeb, on põhjus. Teiselt poolt ei saanud tal täpse vaatlejana jääda märkamata, et inimesed teevad palju põhjendamatuid tegusid. Vastuolu lahendas Freud elegantselt - mõtles välja uue konstrukti nimega “das Es” (mida ameeriklased tõlkisid “id” ja eestlased võiksid tõlkida “miski”) ning

Psühholoogia
96 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Vaheaju ­ kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus ­ virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus ­ kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha ­ emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem ­ Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala

Ülevaade psühholoogiast
99 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

üheaegselt, muutuvad isendile signaalideks, millele vastavalt isend seab oma käitumise. Algselt mittesignaalne ärritaja, objekt või olukord muutub signaalseks, seostudes tingimatuga ja omandades võime ennustada selle ilmumist ning modelleerides maailmanähtuste omavahelisi seoseid. Tingitud reflekside kujundamine on lihtsaim õppimise ja õpetamise vorm. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. Pavlov osutas tingitud reflekside kujunemise järgmistele seaduspärasustele: tingitud refleksi kujunemiseks peavad ärritajad korduvalt koos esinema. Vastasel juhul seosed nõrgenevad/kustuvad. olemaks efektiivne, peab tingitud ärritaja esinema varem või üheaegselt, mitte aga oluliselt hiljem kui tingimatu ärritaja tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest. Tegevus

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda (ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab arvutada testitud isiku IQ väärtuse. Wechsleri test: WAIS-R (täiskasvanud) ja WISC-R (laste). Koosnevad kahest peamisest osast – sõnaline skaala ja mitteverbaalne ehk soorituse skaala. Annab täpsemad võimalused saamaks pilti isiku erivõimetest.  Puudu g faktor, normaaljaots, standarhälve küsimus  Motivatsioon on vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab edasi eesmärgi poole. Sisemine või väline seisund, mis ajendab kindlal viisil tegutsema. Enamasti on motivatsiooni taustal mitu ajejõudu ehk käitumist suunavat stiimulit. Teadvustatud ja teadvustamata ajejõudude kogum on motivatsioon (Schoppenhauer). Paneb tegutsema ja hoiab tegevuses. Vajadus – motiiv (otsene käitumisajend, mille

Ülevaade psühholoogiast
69 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Väliselt sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõikidest inimeste erinevustest lähtub see, et inimestel võib olla motiivide konflikt, kuna motiveeritud käitumine ei pruugi ühe korraga kõiki eesmärke lahendada. Seega võib tekkida sisekonflikt. Motiivide konflikti käsitlemiseks on toonud välja nt Kurt Levin omapoolse variandi: Motivatsioon toimib negatiivse ja positiivse valentsiga objektide väljas. Positiivsed valentsid on need, mis aitavad vajadust rahuldada ning negatiivsed need, mis ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele. Inimene liigub sellises maailma jõudude, kus kõik on jagatud positiivseteks-negatiivseteks, väljas. Konfliktid... 1. Võivad tekkida kahe positiivse valentsi vahel. Tekib konflikt, kuna tuleb ühest loobuda, ehkki mõlemad on positiivsed

Sissejuhatus psühholoogiasse
98 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. 11 Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline

Psühholoogia alused
80 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
167
ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination ­ enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined ­ enese poolt määratletud käitumine vrs. other- determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ­ ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese

Psühholoogia
159 allalaadimist
thumbnail
5
docx

EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON

motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. Motivatsioon ­ üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb või tegutsemas hoiab. Teadvustatud protsess, inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Vajadus ­ keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Maslow motivatsiooniteooria ­ vajaduste hierarhia ­ inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Kõrgeimal kohal vajadustest on eneseteostus ­ oma võimete realiseerimine. Tungide teooria (S. Freud) ­ Tegutsema ajendavad kahesugused liikumapanevad jõud: · Elutung e eros · Surmatung e thanatos Ootuste-väärtuste teooria (Wigfield & Eccles) ­ ülesannete ja tegevuste valikut, tegutsemise püsivust ja tulemuslikkus mõjutavad järgmised tegurid: · Uskumused ja ootused oma edukuse suhtes · Konkreetsele tegevusele/ülesandele antav väärtus · Oluline ka sisemine ja välimine motivatsioon.

Tunnetuspsühholoogia ja...
78 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�

Õiguse psühholoogia
170 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bachmann ja Maruste

mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused ­ Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. 39 Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon ­ neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv ­ on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus ­ motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt ­ A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval

Sissejuhatus psühholoogiasse
272 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Vaimsed vajadused ­ üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused ­ Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon ­ neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv ­ on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus ­ motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt ­ A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval

psühholoogia
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun