aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi
IV tase - 15. Enesemääratlemise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis Spordipsühholoogias käsitatakse motivatsiooni mitmeti. Enam rakendamist leidnud teoreetilised raamistikud spordi ja kehalise kasvatuse valdkonnas tehtud motivatsiooniuuringutes on Deci ja Ryani (1985) enesemääratlusteooria (Self- determination Theory), Vallerand`i (1997) sisemise ja välise motivatsiooni hierarhiline mudel (Hierarchical Model of Intrinsic and Extrinsic Motivatsion) ning Nicholls´i (1989) saavutuseesmärgi teooria (Achievement Goal Theory). Enesemääratlemise teooria psühholoogilised vajadused (autonoomsus sisemised, kompetentsus, sotsiaalne kuuluvus) määravad indiviidi eesmärgile suunatud käitumise, selle suuna ja püsivuse, mis oleks justkui nende vajaduste rahuldamise tulemuseks. Psühholoogiliste vajaduste rahuldamine on seotud selliste sotsiaalsete faktoritega nagu õpikeskkond, õpetaja/treeneri käitumine, tema tegevus jne
5. Tähista saavutusi too töösse emotsioone, haara kaasa nii töötajate mõistus kui ka süda Motivatsiooniteooriad Motivatsioon siin: inimese valmisolek teha suuri jõupingutis teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks · Et indiviidi vajadused oleskid ühilduvad ning kooskõlas organisatsioniliste eesmärkidega. Mida rohkem ühisosa, seda tõenäolisemalt asjad sujuvad. · Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus · Sisemine motivatsion: psühholoogiline rahulolu Maslow vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajaduse-> turvalisus (katusealune, üldine heaolu)-> kuulumine (on vajadus teiste inimeste järgi, kes on mu perekond, kus ma töötan, kus ma õpin) -> tunnustus -> eneseaktualiseerimine (iniemsed teevad asju, mis neile meeldib, ilma , et nad hoolivad eriti teiste arvamusest. Juhi jaoks on oluline tunda, kus konkreetne inimene parasjagu on.
hilja väljaarenenud psüühiline tegevus, mida hinnatakse tugev-nõrk skaalal. Tahe on täiendav aktivatsioon tegevusele, millel on muidu nõrk või vastuoluline motivatsioon. Motivatsioonid paigutatakse tahte abil hierarhiasse ning allutatakse ühele eesmärgile – s.o. enesekontrolli aluseks. Tahtel on ka kõlbeline külg, mis tähendab inimese piiratust teiste inimeste tahetega. Tahteaktis on võimalik eristada kolme aspekti: - eneseregulatsioon - motivatsion - vaba valik (pigem moraalne nähtus) Tahte psühhofüsioloogilised alused Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud toimingud otsustab aju, sest nende aluseks on muutus ajukoore aktiivsuses. Teadvus kaasneb väikese hilinemisega aju otsusele (!). Seega ei pruugi vaba tahet kui sellist olemas ollagi või esimesel hetkel on see mitteteadvustatud. Tahteline käitumine võib eeldada ka
annaabi.ee 
