Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga Viljade ehitus: Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Viljade tüübid: Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest.Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Terve õisik moodustab vilja. *Koguvili e lihttüüpi vilikond- moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. *Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil .
kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise · Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon · Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Mõisted · Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. · Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Mõisted · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab Letaalne Letaalne
· Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena.
kaudu eri rakutüüpidest. Väljendub: 1) kahjustus Ca2+ ülekoormusest; 2) kahjustus vabade radikaalide ülekoormusest; 3) H2O ainevahetuse häirumine; 4) kahjustus atsidoosi toimel 5) mitokondrite kahjustus; 6) raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused. Sõltub rakkude metaboolsest seisundist ja kahjustava faktori intensiivsusest. A: Taaspöörduv (e. reversiibelne) väljendub raku funktsionaalsetes ja morfoloogilistes muutustes, mis kahjustava , 3) tsütoplasmas , 2)ATP hulga faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine ; 4) raku pundumine tingituna ioonide sis./tasakaalu muutumisest. B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne – kahjustuseH2O hulga süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale.Rakkude adaptiivsed muutused (jaotus)
päevaneutraalsed Gaasid · CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva · O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena.
pikapäevataimed päevaneutraalsed Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena.
– pikapäevataimed – päevaneutraalsed Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon – organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena.
kaudu eri rakutüüpidest. Väljendub: 1) kahjustus Ca ülekoormusest; 2) kahjustus vabade radikaalide ülekoormusest; 3) H2O ainevahetuse häirumine; 4) kahjustus atsidoosi toimel 5) mitokondrite kahjustus; 6) raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused. Sõltub rakkude metaboolsest seisundist ja kahjustava faktori intensiivsusest. A: Taaspöörduv (e. reversiibelne) väljendub raku funktsionaalsetes ja morfoloogilistes muutustes, mis kahjustava faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine , 2)ATP hulga , 3) tsütoplasmas H2O hulga ; 4) raku pundumine tingituna ioonide sis./tasakaalu muutumisest. B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne kahjustuse süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale. Raku surm
7.1. Vilja ehitus Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Ontogeneetiline ja evolutsiooniline tähendus neil mõistetel puudub. Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest. Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Koguvili moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas -- Rubus idaeus). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o
Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonda endale sobivaks teha, kuid liikumatud organismid (sessiilsed) peavad ennast ise keskkonda sobitama. ÖKOTÜÜBID a.k.a ökoloogiline rass. Ökotüübi termin tähitsab populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa. See on rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogilste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes. GENEETILINE POLÜMORFISM Geneetiline polümorfism on vormide olemasolu liigis või paljude liikide olemasolu perekonnas. Ehk siis paljukujulisus. Selektsiooni tagajärjel võib eristada väikesid lokaalseid muutuseid. Geneetiline polümorfism on mingi liigi kahe või enam katkeliselt esineva vormi kooseksisteerimine ühes ja samas kasvukohas niisuguses proprtsioonis, et nendest harvemini esineva vormi püsima jäämiseks ei piisa
Selleks, et morfoloogiakirjeldus oleks võimalikult lihtne, ökonoomne ja ülevaatlik, on vaja leida mõistlik tasakaal informatsiooni jaotamiseks reeglite, klassifikatsiooni ja üksiksõnade (erandite) vahel. 20. Morfoloogilise klassifitseerimise aluseks olevad tunnused: Kõigi muutuvate sõnade kõigi vormide võrdlemise teel on välja selgitatud morfoloogilised tunnused, mille poolest sõnad üksteisest erinevad. Need on kõigepealt kahesugused: A. Erinevused morfoloogilistes formatiivides. (Eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud (suures eesti keele grammatikas ja eesti keele käsiraamatus nimetatakse kõiki grammatilisi morfeeme tunnusteks, eristamata tunnuseid ja lõppe)). B. Erinevused tüvemuutustes. (Tüvemuutusi on kaht põhilist laadi: I. Mitteastmevahelduslikud muutused. II. Astmevahelduslikud muutused). -astmevahelduslikud tüvemuutused;
tunnused Morfoloogia kirjeldus peab andma täieliku ülevaate vormiõpetuslikult muutuvate sõnade struktuurist ehk siis tüvedest ning tunnustest ja lõppudest. Peab andma ülevaate ka selle süsteemi funktsioneerimisest, st iga sõna iga vormi moodustamisest ja analüüsist. Kõige ökonoomsem ja ülevaatlikum moodus morfoloogia kirjeldamiseks on sõnade jagamine morfoloogilisteks klassideks tüüpideks ja muutkondadeks. Klassifitseerimise aluseks olevad tunnused: 1) Erinevused morfoloogilistes formatiivides eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud. Nt võib ainsuse osastava lõpp olla da, -d, -t või hoopis puududa. 2) Erinevused tüvemuutustes: neid on kahte laadi, mitteastmevahelduslikud muutused (tüvevaheldused) ja astmevahelduslikud muutused (laadi- ja vältevaheldus). 35. Seosed vormide vahel. Noomeni põhi- ja peakäänded kogu vormistikus valitsevad
geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Ökotsiid tahtlik elukeskkonna hävitamine (nt. sõjas), mille tagajärjelkõik elav hukkub. Ökotüüp populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa, rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes (mõnikord ka kromosoomide struktuuris). Ö-i samastatud biotüübiga. Üleasustus populatsiooni ülemäärane, keskkonnamahutavust ületav asustustihedus. Põhjustab isendite hulgihukkumist kasvukoha (biotoobi) toiduvarude piiratuse tagajärjel (nt. ülekarjatamisel). Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, mille tõustes organism sureb. Üleväetamine väetamine agronoomilistoptimumi ületava väetisekogusega
Kasutus Joonis 3.4: V~oimalusi kanji m¨arkide vahelisteks leksikograafilisteks seosteks. 163 m¨argi morfoloogilisele t~olgendusele. N¨aiteks vaadeldes `kivi' morfoloo- gilise piltm¨argina K311 saame n¨aidata m¨argikuju kasutust K321 K331 olekutes, vaadeldes m¨arki morfoloogilise liitm¨argina K321 saame n¨aidata selle esinemist K311 K321 K331 morfoloogilistes funktsioonides. K311 suhted (joonisel ) Seosed p~ohinevad piltkujulisel sarnasusel (juhul kui m¨ark Kx ise on juba piltm¨ark, nt. lk.17 stiilis), v~oi piltm¨arkidel milleks K321 K331 on redutseeritavad. N¨aiteks `kivi' puhul saama Shirakawa t~ o lgenduse puhul seosed manaanuma ja j¨arsakuga . K321 suhted (joonisel ja ) Seosed n¨aitavad m¨arke, kus Kx
annaabi.ee 
