Kehaline täiuslikkus-ajalooliselt kujunenud inimese harmoonilise kehalise arengu, kehalise ettevalmistatuse tase, mis on optimaalselt vastav antud ühiskonna nõudmistele. Muutub aegade jooksul, sõltub sellest, mis parasjagu on iluetaloniks Kehaline areng- bioloogilist protsessi, mis iseloomustab inimorganismide vormide ja funktsioonide muutusi. Kehaline kasvatus- organiseeritud pedagoogiline protsess, mis on suunatud igakülgsele organismi morfoloogilisele ja funktsionaalsele täiustamisele, kehaliste võimete arendamisele, liigutusvilumuste kujundamisele, spetsiaalsete teadmiste andmisele kehakultuuri ja spordi vallas Emotsioon-inimese isikliku suhtumise väljendusviis nendesse nähtustesse, mida ta kogeb ümbritseva keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele
Euroopa keskmised standardid kaugelt ületab käänamissüsteemis. (Hint 2002: 35) Eesti keele üheks suurimaks iseärasuseks on peetud astmevaheldust. Just astmevahelduse tõttu on eesti keele morfoloogia suurel määral flektiivne: umbes pooled eesti keele sõnadest ja sõnavormidest saadakse kas ainult tüve varieerimise teel või siis nii tüvemuutust kui ka tunnuste ja lõppude lisamist kasutades. Need moodused on aga eesti keele morfoloogia tüüpi lähendanud Lääne-Euroopa keelte morfoloogilisele tüübilise, samal ajal on see kõik kaugemate sugukeelte seisukohalt väga uuenduslik. (Hint 2002: 35-36) Lisaks on eesti keelel pakkuda veel midagi väga huvitavat. Eesti keele sõnavara üks omapärane joon on loodushääli ja helisid väljendava sõnavara nn onomatopoeetiliste sõnad rikkus ja aktiivsus. Niisuguste sõnade juurdeloomise suhteline vabadus kuulub eesti keele väljendusvahendite hulka. (Hint 2002: 40) Kasutatud kirjandus 1. Hint, Mati 2002
lihttüvele SULANDLIIDE. Sellised on nt nda, -stu, -tle liited. Teistes sõnavormides peale verbi esineb harvem, käändsõnadel nt. lanna ja stus liide. 24. ALUSSÕNAKS nim seda lekseemi, millest tuletis on moodustatud ja mille tüvi moodustab osa tuletise tüvest, nt mägi mäe-stik.Alussõnaks võib peale lihtsõna olla ka tuletis v liitsõna. Tuletise ja alussõna vahel on lisaks morfoloogilisele ka tähendusseos. Teatud tuletustüüpides võib alussõnaks olla ka kahe sõna ühend, nt. kaks korrust kahe+korruse line. Sellist moodustust nim liitsõnatuletuseks, sest niiviisi moodustatakse samal ajal nii tuletis kui liitsõna. Alussõna sõnaliigi järgi saavad tuletised nime nt. verbitüvelised. 25. TULETUSTÜVI on see osa alussõnast, mis jääb alles kui liide v liited eraldada. Võib olla vokaal- v konsonantlõpuline, nõrga- v tugevaastmeline
käändeid on vähe. Eesti keele üheks suurimaks iseärasuseks on peetud astmevaheldust. Just astmevahelduse tõttu on eesti keele morfoloogia suurel määral flektiivne: umbes pooled eesti keele sõnadest ja sõnavormidest saadakse kas ainult tüve varieerimise teel või siis nii tüvemuutust kui ka tunnuste ja lõppude lisamist kasutades. Need moodused on aga eesti keele morfoloogia tüüpi lähendanud Lääne-Euroopa keelte morfoloogilisele tüübilise, samal ajal on see kõik kaugemate sugukeelte seisukohalt väga uuenduslik. Eesti kirjakeele üheks suurimaks vooruseks peab Hint väga paindlikku sõnamoodustus- ja tuletussüsteemi. Selle ökonoomsust ja väljendusvõimalusi on kõrgelt hinnatud nii Eesti keeleteaduses kui ka välismaalastest eesti keele uurijate poolt. Liitsõnad nagu nurgakivipanek või umbrohutõrje on kõik võrreldavad teiste keelte parimate liitsõnamoodustamismudelitega.
Grammatika on iseloomult modulaarne. Eri moodulid valitsevad ja reguleerivad eri asju, aga nõuded peavad olema rahuldatud, et lause oleks grammatiline. Kasutatakse X'-teooriat ja selle erinevaid allteooriaid: · temaatiliste rollide teooria (kuidas lauses olevatele argumentidele antakse temaatiline või semantiline roll? kui aktiivist moodustatakse passiiv, siis kuidas antakse semantilisi rolle) · käändeteooria (kääne ei pruugi viidata morfoloogilisele käändele, kuigi inglise k käändeid pole; räägitakse abstraktsest käändest: subjektipositsioonis on nominatiiv ja objektis akusatiiv) · sidumisteooria (seotud pronoomenite ja refleksiivpronoomenite ning viitavate väljenditega) · seostusteooria (kuidas on võimalik üht elementi teatud kohast nihutada? kuidas siire toimub? Ehitatakse süntaksipuu). On piirangud, mis viitavad suhetele struktuuri: c-command ehk sõltumine, m-command ehk maksimaalne projektsioon (nt
Semantiline K331 Kontekstuaalne Kasutus Joonis 3.4: V~oimalusi kanji m¨arkide vahelisteks leksikograafilisteks seosteks. 163 m¨argi morfoloogilisele t~olgendusele. N¨aiteks vaadeldes `kivi' morfoloo- gilise piltm¨argina K311 saame n¨aidata m¨argikuju kasutust K321 K331 olekutes, vaadeldes m¨arki morfoloogilise liitm¨argina K321 saame n¨aidata selle esinemist K311 K321 K331 morfoloogilistes funktsioonides. K311 suhted (joonisel ) Seosed p~ohinevad piltkujulisel sarnasusel (juhul kui m¨ark Kx ise on juba piltm¨ark, nt. lk.17 stiilis), v~oi piltm¨arkidel milleks K321 K331 on redutseeritavad. N¨aiteks `kivi'
annaabi.ee 
