kivvi või mitmuses tänavatel e tänavail. 11) Paradigma kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel. Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm
elementidel on vaid üks algvorm (süvavorm), millest kõik variandid tuletatakse protsessireeglite abil. Põhiüksuseks morfeem. On olemas lisandus-, asendus- ja kustutusreegleid, mida kasutades saadakse sõnavormi fonoloogiline representatsioon e pindvorm. Protsessid on kindlasuunalised, nt maja+de+ni. Põhilised protsessid: afiksatsioon, konsonantide/vokaalide vaheldus, liitmine, kustutamine (nt LV), reduplikatsioon. Kahetasandiline morfoloogiamudel: mõeldud arvutianalüüsiks; on loomulikele keeltele sobiv analüüsi- ja sünteesiprotseduur. Vaheldusi kujutatakse kõigepealt üht häälikut puudutavate automaatsete vaheldustena; teisalt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja lõpud sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. Keerukas reeglite kompleks. Protsessimudeli edasiarendus. 4