Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud.
Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude. Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist
.........................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE............................................................................................12 6. AKROBAATIKAKAVA...................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks.
Imetajatel eristatakse 4 põhikoe tüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Epiteelkude jaotatakse – katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude jaotatakse – veri ja lümf, sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude), skeletikoed (kõhrkude, luukude) Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude. Mõiste, jaotus. Katteepiteeli morfofunktsionaalne iseloomustus Epiteelkude - textus epithelialis - on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude. Epiteel koosneb tihedalt üksteise kõrval paiknevatest rakkudest (rakuvaheaine puudub), avaskulaarne , esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid).
pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad
laenguga proteiinid. Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha
· Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni · Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö
Neerukehakesed + nefronitorukese väänosad -> kooraine koostises - soodustav ainete vahetust ja vee tagasiimendumist verre Nefronitorukese sirged osad + kogumistorukesed -> säsiaine koostises KATTED STRUKTUURIÜHIKUD Fibrooskihn – capsula fibrosa - Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse
Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres. Kondronitevaheline interterritoriaalne substants sisaldab kollageenseid kiude
aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni NÄRVISÜSTEEMI ARENG LAPSEEAS · Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö
sama ajupiirkonna kahjustus viia erinevate tagajärgedeni. Lokalisatsiooni dünaamika evolutsioonis: Ajupoolkerade absoluutne suurus evolutsioonis pole üheselt seotud vaimse arenguga. Aju on evolutsioonis muutunud ebaühtlaselt, mõned piirkonnad suurenenud ja eristunud rohkem kui teised. Integreeritud fülogeneesi teooria: evolutsioonis aju maht suureneb ebaühtlaselt. Aju osa suhtelise suuruse määrab morfofunktsionaalne seos. Ebaproportsionaalselt suureks on 16 kasvanud kaks süsteemi: 1) keeruliste kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkonnad – neocortex (eelkõige ajukoore tertsiaarsed tsoonid teises aju funktsionaalses blokis), mõhnkeha jt. ; 2) peenmotoorikaga seotud piirkonnad – neocortex (eelkõige kolmas funktsionaalne blokk), basaalganglion, sunstantia nigra jt.
(müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer. Sarkomeer sisaldab A-vööti ja kaks poolikut I-vööti mõlemalt poolt otsast. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 14
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise
Arusaam keha painduvuse vajalikkusest on seotud vigastuste ennetamisega. Painduvuse halvenemine võib põhjustada funktsionaalseid muutusi, mis viivad lihas-kõõlussüsteemis ja liigeste struktuurides pingete tekkimiseni. Venitamist peetakse üheks olulisemaks vigastusi ennetavaks harjutuseks. Venitamise teel saavutatud parem painduvus aitab ennetada lihase-, kõõluse- ja liigesevigastusi ning parandada kehalisi sooritusi. Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab inimeste liigutuste liikumisulatuse ehk amplituudi. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustamise möödapääsmatuks tingimuseks. Mitteküllaldane liigeste liikuvus ei võimalda täielikult rakendada jõu-, kiirus- ja koordinatsioonivõimeid. Samuti viib lihaste sisese- ja lihaste vahelise koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ja on sageli liigeste ja lihaste vigastuse põhjuseks. Liigeste liikuvuse tähtsus:
aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad NÄRVISÜSTEEM
minutis minutis 4x8 Vastu lauda tõmme 4x6 80% 4x250 m stardist sagedusega 8 tõmmet minutis 1 KM Kangiga käte kõverdamine 4x6 80% 1 KM 106 6.3 Painduvus ja koordinatsioon Painduvus on tugi-liikumisaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse (amplituudi), sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus- (venitus-) harjutuste sooritamine täidab sporditreeningus järgmisi funktsioone: 1. venitamine suurendab vere tsirkulatsiooni lihastes ja kiirendab neist laguainete efektiivsemat väljaviimist, suurendades taastumisvõimekust; 2. kiirendab valgusünteesi ja tõstab toiduainete omastamise efektiivsust; 3
annaabi.ee 
