Sügavaimad ürgorud on nt Tänassilma-Viljandi-Raudna, Auksi-Võistre-Karula. Pandivere kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus). Pandivere kõrgustik on laugete nõlvadega, kus enamasti katab lubjakividest aluspõhja vaid 2-5m paksune moreenkate. Pandivere on lausikkõrgustik, mis tähendab, et valdavalt on tegemist nõrgalt lainja moreentasandikuga, millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja lõuna osas ka voori. Kõrgustiku kõrgeim pinnavorm on Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutkõrgus 166 m; põhja pool asuvad Kellavere ja Ebavere mägi. Kõrgustiku keskkossa on lõikunud Neeruti-Vao ürgorg. Kuna Pandiveres on lubjakivid maapinna lähedal, siis see soodustab karstumist. Slp pole kõrgustiku keskosas jõgesid, sest kõik
7 Joonis 2. Võrtsjärve vesikonna maakasutus. A.Järvet 8 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed kokku jooksevad. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. Üsna suurel osal, peamiselt järve lähistel muistse Võrtsjärve alal, on levinud sootasandikud (need on endised jääjärvede kuhjetasandikud, millele on jääajajärgsel ajal kuhjunud soosetted). Seoses muistse Võrtsjärve praegusest suurema ulatusega leidub mõnel pool, peamiselt järvest idas (Vehendi ümbruses), endisi rannamoodustusi (luited). Jääjärvede kuhjetasandikke leidub ka Võrtsjärvest põhja pool (Väikese Emajõe orundis). Kuigi
liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. 5) Pinnamood: Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu jooksevad kokku ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. 6) Põhja- ja pinnavesi: Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu
annaabi.ee 
