Näivleetunud mullad - LP Nende muldadeoluliseks tunnuseks on mullaprofiilis selgesti nähtavad sügavad "keeled" ja sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D
kasvukohaks. LP- näivleetunud- ehk kahkjas muld Mullad on väheste ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, kerge lõimisega (saviliiv või liivsavi). Profiilis on selgelt näha väljasopistused ehk „ keeled“ . Keelte kohal olev kiht muutub pruunikaks sinna kogunenud amorfse raua mõjul. Võib leida liigniiskuse tunnuseid sisseuhtehorisondis, mis sisaldab rohkesti rauakonkretsioone ja gleilaike. Üldiselt on need tüüpilised Lõuna-Eesti moreentasandikele, mille lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Lõimise kokkupuute alal tekib ülavesi, mille tagajärjel alumine lõimisekiht küllastub. Mullastiku elutegevus on pidurdunud või siis väheaktiivne, mida näitab kõdukihi selgepiiriline lasuvus. Üldiselt mulla orgaaniline aine akumuleerub endogeensel kujul. Näivleetunud mullad sobivad väga hästi lina, teravilja, kartuli ja põldheinte kasvatamiseks. Üldiselt hinnatakse näivleetunud muldade
annaabi.ee 
