Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel
keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. Gleimullad on pindalalt suurima levikuga. Tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk,
mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks.
*Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale
12)Miks on Eesti loomastik suhteliselt liigivaene? Ilmastiku olude tõttu kõik loomad ei suuda sellise kliimaga kohaneda; liigne küttimine; väikene territoorium; jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu. 13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused? Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed.
Aluspõhja karbonaatkivimitest madalad kõrgendid, mis on Raikküla lademe avamusalaks, on iseloomulikud Saduküla, Härjanurme, Jõune, Tõrve, Kursi, Tammiku ja Pikknurme ümbruses. Maapinna reljeef on tasane, ainult valla keskosas Tammiku piirkonnas esineb laugeid madalaid künkaid ning Jõuna ja Tõrve lõigus on Pedja jõe org kuni 56 m sügavune. Valla läänepoolmikul olevad metsad on kujunenud savise pinnakattega jääjärve- ja moreentasandikel. Maapinna absoluutkõrgused on soistel aladel 3540 m vahemikus, paekõrgendikel valdavalt 4250 m vahemikus. Kõrgeim on maapind Saduküla ja Härjanurmeümbruses, kus absoluutkõrgus ulatub 6667 meetrini. Mullastik: Üldiselt on tegemist nii heade (keskmine boniteet üle 45 hindepunkti) kui ka keskmiste muldadega (boniteet on 3545 hindepunkti). Pikknurme ja Puurmani ümbruses levivad märjad leostunud mullad kuuluvad
*Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale
II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis, moodust 10,3% metsadest. Sinilille (sl) kkt Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud
Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja Lõuna - Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Huumushorisont on tüse (15-25 cm), mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil karbonaatsed. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust.
segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu Kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või Lõuna - Eestis. kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III- teises rindes. Alusmets puudub või on hõre, leidub Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne kõveratüvelised. saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla moreen. Muld on Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas
naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt. positiivsetel pinnavormidel. Mikroreljeef on tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla lähtekivimiks on kollakashall karbonaatne liivsavi- või rähkmoreen. Muld on viljakas, tüüpiline keskmise sügavusega kamarkarbonaatmuld (K''') või leostunud kuni leetjas kamarkarbonaatmuld ( KO; Kor kuni KI). Lõimiseks on saviliiv või liivsavi. Organogeenne kiht väga õhuke (kuni 2 cm), sest lagunemistingimused on head. A1
annaabi.ee 
