Faktorid, mis mõjutavad orgaanilise aine happelised mullad. Põhiliselt on tegemist Näivleetumine e. pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket. näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v.a moreenkuplistike ala punakaspruun karbonaadivaene toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad
mõningane suhteline kõrgenemine (kuni 40 m) absoluutse kõrguseni ilmneb ainult seetõttu, et ida ja lääne poole jäävad sügavalt aluspõhja lõikunud orundid. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid, oosmõhnastike vööndis aga ovaalse kujuga vormid peamiselt künnised. Pinnavormistike moreenkuplistike, oosmõhnastike ja sandurtasandike niisugune korrapärane paiknemine loob soodsad eeldused nende geomorfoloogiliseks ja maastikuliseks tutvustamiseks väikesel alal. Maastikuline liigestus Reljeefi liigestatus ja pinnakatte vaheldusrikkus on omakorda maastikulise mitmekesisuse alus. Küngaste koostismaterjaliks olev moreen või moreenkate loovad eelduse täiesti erisuguste maastike kujunemiseks. Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad.
Väheviljakad mullad. VI tüüp Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres 8%. Mullad tohutult viletsad: happelised, liigniisked ja toitainete vaesed. Põllumajandusliktähtsus suhteliselt tähtsusetu. VII tüüp Kiviste leetunud muldade valdkond, paekalda e. klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus VIII tüüp Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. 61. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel I Mitteharitavad mullad - metsamaad, looduslik rohumaa II Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad – agrorühm A 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad – agrorühm B
b) Varnia, Võõpsu mõnevõrra viljakamad. Enam sobivad rohusöötade tootmiseks. NB! VII Kiviste leetunud muldade valdkond, paekalda e. klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus a)Põhjaranniku allvaldkond b) Nõva mullad mõnevõrra paremad. Suhteliselt rohkem küllastunud gleimuldi. VIII Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. Lähtekivim rohkem karbonaatne. b) Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Mullastiku andmebaaside ja teaduse rakendused
annaabi.ee 
