Muraka ja Puhatu soostik
Lisaks
mõjutavad soostiku elu Oru turbaväljad. Puhatu on paljuski võtmeala paljudele liikidele on
see vahetee nende rännus Ingerimaa ja Vahe-Eesti vahel. Põdrad ja karud tulevad siia
Venemaalt üle Narva jõe ja siirduvad üle Alutaguse soo Vahe-Eestisse. Soouurijad on
veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis. [], [], []
Veestik
Soostik toitub sademetest, põhjaveest ja moreenisisestest vetest. Eesvooluks on Narva jõgi
ning Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole soo
keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele
ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine
moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku
selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja
annaabi.ee 
