Kokkuvõte Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära
ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid kihla ning Don Alfonso tahtis seda tõestada ühe päevaga. Seda ta ka suutis. Oli hea ooper, aga ei kuulu mu lemmikute hulka. Kohati venisid aariad väga pikaks ning see oli väsitav. Pidevalt korrutati sama asja. Aga samas oli lavastatud väga huvitavalt. Kogu ooperi teema käis pildiraami sees. Lavastaja, Walter Sutcliffe, oli kasutanud William Hogarti stiili - mitmedimensiooniline kujundus, moraliseerivad vinjetid ja pilt-jutustused. Esietendus toimus 17. oktoobril 2009.a. `'Cosi fan tutte'' on Estonias ka varem olnud. Esimest korda oli ooper laval 1980, siis toimus see Õpetajate Majas. Lavastajaks oli Ivo Kuusk. 9 aastat hiljem oli ooper teist korda esituses nüüd juba Estonia laval. Siis oli lavastajaks Jefim Maizel. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on ka praegugi tegev dirigent Estonias. Soovitan minna seda vaatama, kuna saab natuke ikka nalja ka. Armastuse
· Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles · 1880 - ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" · Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala · Põhiliselt ilmusid tema lood ajakirjanduses · Valdavalt olid nad õpetlikud · Teemad: - rahvuslik ärkamisaeg - väljaränne · Proosapalad: - ,,Enne ukse lukustamist" - ,,Tammisto küla veskitondid" - ,,Loigu perenaine" Eduard Bornhöhe (1862-1923) · Päris nimi Eduard Brunberg · Esik jutt ,,Röövel ja mõisnik" (15 aastaselt)
Ainult zonglöörid säilitasid vanarooma rändnäitlejate kunsti elemente, kuid nende etendustel oli vähe ühist kõrgetasemelise teatriga. Nii tekkis keskajal teater täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks oli jumalateenistus. Et ladinakeeles esitatud teksti kasutama näitekunsti abi. Ajapikku kujunesid välja piibliainelised draamad - müsteeriumid. Üks vanimaid on XII saj. "Aadama mäng". Keskaja lõpul läksid moodi moraaliteed, õpetlikud, moraliseerivad näidendid. Keskaja koomilise teatri toitepinnaseks olid rahvapidustused, karnevalid ja narripühad. Nimetatakse jämekoomilisi lühinäidendeid farssideks. Keskaja teater oli väga rahvalik, mispärast kirik ja kuningad selle vastu võitlesid. Tollal polnud teatrihooneid. Avalikke etendusi korraldati kogu linna rahva ühise üritusena päeva ajal ja lageda taeva all. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast. Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta
Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest. · Saltarello ja ballaad Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, sanssoon ja virelai. Tulised tantsud 12.-13. sajandi Itaaliast ja Prantsusmaalt. Adam de la Halle, Guillaume de Vinier ja tundmatud meistrid. · Carmina Burana Filosoofilised ja moraliseerivad laulud 14. sajandi Benediktbeurni kloostri käsikirjadest vaheldumisi pikkade, meditatiivsete tantsudega Itaaliast - istampittadega. · Heroodese Mäng 14 sajandi liturgiline draama suurele koosseisule. Kaastegevad on koorid solistid, tantsijad ja muusikud. Lugu pajatab Jeesus Kristuse sünnist ja sellele järgnenud sündmustest. · Renessanssmuusika 16.-1.7sajandi pidulik õukonnamuusika Itaaliast, Madalmaadest, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tantsud P.Phalese, Fr
eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus Saksa keelest hakati tõlkima tundelist jutukirjandust (pietistlik kirjandus) o parandas lugemisoskust, rõhus emotsioonidele, kus vaimulik sõnum lihtsas tundelises süzees o 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja o majandamiseks. o
Tekkis liturgiline draama piiblitekstide dialogiseeritud ettekanne illustreeriti primitiivsete dekoratsioonide, kostüümide ja rekvisiitidega. Ajapikku kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Tuntum ,,Aadama mäng" -lugu Aadama ja Eeva pattulangemisest. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, kujutati pühakute imetegusid. Näiteks neitsi Maarja imeteod. Kuradile hinge müümine. Keskaja lõpul läksid moodi moraliteed- õpetlikud, moraliseerivad näidendid. Kõlbelised näpunäited: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse. Kõrvutati vooruslku ja pahelise inimese elu. Farss jämekoomilised lühinäidendid. Koomilised juhtumid linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Sotii - (pr sot loll) oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng. Pilgati kõrgeid võimukandajaid, kuningaid, paavsti. Kuulusid tolleaegsete karnevalipidustuste juurde.
püüdlusi ühise kirjakeele poole; tartu kirjakeel taandub. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse kirikukirjanduse ajaloost. 1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”.
korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse. Mustpeade maja looja on Hollandi ehitusmeister ja kiviraidur Arent Passer(1560-1637). Kirjelda hoone kaunistusi. Hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosa huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,-joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk
vangipõlve. RÜÜTLIVOORUSED 1) ratsutamine 2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng 7) luuletamine (galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine oma südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid draama (kiriklikud draamad, õpetlikud ja moraliseerivad lood, koomilised näidendid Suurim keskaja linnalüürik Francois Villon Kuulsaim truväär Chrétien de Troyes Surmatants (Bernt Notke) 1633 RENESSANSS (14-16saj) Renessanss märgib hiliskeskaega ehk uusaja algust klassikalisele keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest huvitunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas kunstivoolu ehk -suunda, sealhulgas kirjandusvoolu Kirjandusvoolu ajajärgul kirjanike tuginevad teoste idee on sarnane; ühtemoodi
Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen... Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema alandlik ja kuulekas oma heale isandale. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Merkel ja Herder andsid aluse väärtustada eestlasi
Tekkib piltidega varustatud saksakeelne Piibel, mis aitab mõista paremini usu tõdesid. Lucas Cranach Vanema pildid vastavad luterliku usu arusaamadele. Kuigi luterlikus kirikus on lubatud pildid, ei tekkinud „omaenda altari – ja hariduspiltide ikonograafiat“27. Kihelkonna Mihkli kiriku altar on näide Eestis leiduvast luterliku traditsioonide ikonograafiast, kus keskel on anonüümse meistri maalitud "Püha õhtusöömaaeg", aga „külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed tekstid“28. Katoliiklik ja protestantlik ikonograafia erinevad teemade eelistamise või välistamise ja tõlgendamise poolest29. Kokkuvõtte Ristija Johannes polnud pühak. Ta oli reaalne inimene, kellest kirjutab meile Piibel. Tema elu sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada
asutamisega kiiresti üle kogu Eestimaa. Viljandi oli Tartu kõrval teine väga rahvuslikult meelestatud paik sealses eesti seltsis Koit (asustatud 1872) lavastati juba järgmisel aastal Koidula ,,Säärane mulk". Naistegelasi mängisid siin naised ja ka karjapoiss Jütsi esitas keegi noor tüdruk väga naljakalt. Lavastus ise olevat mõjunud elulähedasemalt kui Tartus. Näitemänge esitati ka Tallinnas, kuid need olid läbipaistvalt moraliseerivad ja ei huvitanud publikut eriti. Ka polnud Estonias ühtki teatrientusiasti, nii jäigi teater seal üsna harvaks nähtuseks. Estonia kujunes pigem skandaalse kuulsusega klubiks, kus käidi peamiselt napsitamas ja kaarte mängimas. Etenduse ajal võis tihti näha vaatajaid saalis ringi jalutamas ja suitsetamas ning tavatu polnud seegi, kus astuti näitlejatega sõnavahetusse või käsikähmlusse. Tallinna eestlaste seltsielu kandus hiljem 1877. aastal asutatud Lootuse seltsi, kus tegeldi
Luuletusi kirjutasin kuni üheksanda eluaastani, aga siis mu luuletajakarjäär lõppes, sest läksin suure kaustikutäie luuletustega oma kooli raamatukogu juhataja juurde ja ütlesin, et ma hakkan nüüd luulekogu välja andma. Siis ta muigas selle peale ja ma sain nii vihaseks, et ma rohkem ei kirjutanudki. Aga ju siis oli proosakirjandus rohkem minu kutsumus. Noortele mõeldud jutud on sageli moraliseerivad, aga kas noortejutud peaksid andma nõu? Arvan, et minu romaan jätab lugejale võimaluse teha oma valikud ise. Ma ei ütle, et ära tee seda või ära tee toda, ma räägin ühte lugu. Sellest, kuidas võib minna. Mida ei tohiks noor karta, kui ta tahab kirjanikuks saada? Ei tohiks karta proovimist. Ei tohi mõelda, kas ma oskan. Kui on mingigi soov kirjutada, siis laske käia, isegi kui te ei leia kohe suurejoonelist vastukaja. On kõikvõimalikud internetiportaalid, kuhu
omavahel sõdivat. Jääb üle vaid loota, et lühiajalised mõjuvad, ,,ägedad" meetodid ei suuda end läbi suruda. Nende laste ja noorukite jaoks oleks peaaegu muinasjutuliselt ilus, kui koolisüsteemis valitseks diferentseeritus ja töörahu. Nende laste ja noorukite tänane ümbrus teeb nende elu väga raskeks. Kui nende tajulaad jääb märkamata ja/või mõistmata, kogevad nad oma lapsepõlve ja noorust tihti ebaedukogemustega ja süütunde jadana. Kriitika, moraliseerivad etteheited, haavamised ja solvangud, korralekutsumised kuni psüühilise ja füüsilise väärkohtlemiseni välja on iga päev kogetud reaalsus, mis takistab tunduvalt terve eneseväärtustunde väljaarenemist ja võib viia püsivatele isiksusehäiretele. Karm kest, mille lapsed peavad endale tihti sunniviisiliselt enesekaitseks kasvatama, on väga õhuke. Selle all tuksub väga tundlik, tihti väga leebe, heatahtlik süda, mis igatseb meeldida.
Vrdl Matisse'ga, on vörvid rahulikumad, õrnemad, läägemad, pintslikäsitlus närviline. Koloriit on hoopis teine. Andre Derain kasutab kohati lausa väga intensiivseid, kontrastseid, metsikumaid värve. Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse. Maurice de Vlaminck eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. ,,Jõgi". Georges Rouault ,,Kloun". Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus). Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid
Sentimentalistlikule kirjandusele sarnaseks nähtuseks kujutavas kunstis oli JEAN-BAPTISTE GREUZE ´i (1725-1805) looming. Kunst ei pidanud tema arvates mitte niivõrd silmarõõmu ja vorminaudingut pakkuma, kui just inimeste tundeelu mõjustamise abil neid vooruslikule eluviisile suunama. Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba kapitalistlik maa ja siin polnud pinda Boucher´ tüüpi rokokookunstile. Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane inglise maalikunst, mis liitis endasse rokokooliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788)
Kirjavahetust peeti ka kirjaoskajate eestlastega ja viimased hakkasid omavahelgi kirja teel suhtlema.34 Hernhuutlik kirjandus 31 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 176. 32 Samas, 177. 33 Samas, 175 34 Samas, 174 Üha enam hakkas 18. sajandil tänu hernhuutlastele siin ilmuma vaimuliku sisuga ilu- ja teabekirjandust.35 Näiteks avaldasid hernhuutlaste kirjavahetus mõju kaasaegsele sentimentaalsele romaanile. Nimelt olid hernhuutlaste kirjad tugevasti moraliseerivad, kirjutajate usu- ja tundeelu paljastavad ning omapärases stiliseerivas sõnastuses, mistõttu lähenesid need mõnevõrra ka ilukirjandusele. Hernhuutlikule kirjandusele olid iseloomulikud ka autobiograafiad. Hernhuutlased innustasid ka siinseid elanikke oma elulugusid kirja panema ja neid levitama. Autobiograafiate koostamine ja kogumine aga tugevdas omakorda kogukonna identiteeti, andis tunnistust isiklikust pühitsetusest ja jumalikust ettehooldusest,
H. luulet on palju algul lastekirjandust. Üksteise järel ilmusid tema viisistatud. Ta on avaldanud ka proosaraamatu lastejuttude kogud «Jutud armsa lastele», «Muistena «Väikesed pildid Eestist». Valikkogusid: jutud noore rahvale» ja «Lühikesed jutud armsa «Luuletused», «Nõmmelill». Sööt ,Karl Eduard lastele» Lastejuttude sarnaselt on väga 1862 - 1950, eesti nõuk. luuletaja. Ta on loonud moraliseerivad ja ühesuguse skeemi järgi tundeergast kodu- ja loodusluulet, romantilisi kombineeritud ka Pärna esimesed jutustused eleegiaid ja ballaade. Tema luulet ilmestab täiskasvanuile «Pere tütar ja Vaene laps» , nukrutsev alatoon. S-i tähtsamad kogud on «Rõõm «Räbala-Hans ja Serva-Aadu ehk: Kuida töö nõnda ja mure», «Saatus» ning «Mälestused ja lootused». palk», «Mis inimene külvab, seda tema ka lõikab!»
Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline tegelane paljudes indiaanlaste lugudes, kes on ülimalt potentsikas, enamasti loomakujul; ta on toonud teadmisi näiteks laste kasvatamisest; kultuuritooja; võib olla pirtsakas ja teha halba järelemõtlematusest; kohati moraliseerivad õpetuslood; enamasti koomilised. · Muistend kaasajale lähemal, sageli meile tuttavad inimesed või seotud nt puudega · Memoraat kellegi jutustus oma mütoloogilisest läbielamisest · usunditeade Müüte hakati Kreekas kirja panema siis, kui neisse väga enam ei usutud. Taara ehk Tharapita saarlaste jumal Riitused kujutletud, otsitud suhtlemine numinoossega/teispoolsusega/pühaga · kriisiriitused näiteks vihma esilekutsumine ja haiguse väljaajamine
Profaanne ka sekulaarne (ilmalik) e mittekirjalik, objektiks midagi, mis pole püha ega pühitsetud. Sekulaarne kõik sakraalsest üle või väljapoole jääv. 8. Maagia alaliigid on: analoogimaagia ,,võrdne kutsub esile võrdse" , kontagoosne maagia ja profülaktiline maagia. 9. Kvaasimüüt on müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagoogilised. 10. Müütide kronoloogia Karen Armstrongi järgi on: 1. Paleolootikum (vanem kiviaeg) küttide mütoloogia (ca 200 000- 8000eKr) 2. Neoliitikum (noorem kiviaeg) põllumeeste mütoloogia (ca 8000 4000 eKr). 3. Varajased tsivilisatsioonid (ca 4000 800 eKr). 4. Telgajastu (ca 800-200 eKr). 5. Telgajastu järgne periood (ca 200 eKr 1500 pKr) ja 6. Suur läänemaine muutumine (ca 1500-2000 pKr) 11
pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali juures seina müüritud olevad etikukivid on 16.sajandist, etikut pole säilinud. Tallinna üks pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas.9 Mustpeade majast rääkides mõeldakse tavaliselt Mustpeade hoonetekompleksi, mis moodustub omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel
2.kontagioosne maagia- mille puhul arvatakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemete varal, mida see isik on puudutanud või omanud. 3. Profülaktiline maagia-mille eesmärgiks on ebasobivat sündmust või nähtust ära hoida. 9. Mida tähendab kvaasimüüt? Müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagooglised. 10. Klassifitseerige müüdid Karen Armstrongi järgi. 1.Paleoliitnikum: küttide mütoloogia (~20 000 8000ekr) 2. Neoliitikum: põllumeeste mütoloogia (~8000-4000 ekr) 3. Varajased tsivilisatsioonid (~4000 800 ekr) 4. Telgajastu (~800 200 ekr) 5. Telgajastujärgne periood (~ 200 ekr 1500 pkr) 6. Suur läänemaine muutimine (~1500 2000 pkr) 11. Mida tähendab "mütoloogiline bestiarius?"
Talumaja sees hakkas üha rohkem eralduma elamise sfäär ja töösfäär. Töösfäär jäi rehetuppa. Sajandi II poolel hakati rohkem kasutama seljatugedega toole, riidekappe (külatisleri poolt valmistatud), kummutid, püstjalgadega lauad, seinariiulid. Uuteks esemeteks olid ka tekstiilid. Võeti kasutusele lina ja padjapüür ning korralik tekk, aknakaunistused, seinavaibad, väiksemad põrandavaibad. Tikandid olid moraliseerivad, virkusele ärgitavad, vanasõnad. Kell valdavalt seinakell esialgu oli vaid iluasi. Seltsielu tähtsamaks muutumisega, muutus ka kell tähtsamaks. TOIDUMAJANDUS Toiduained olid valdavalt enda kasvatatud. Leib oli endiselt tähtsaim toiduaine. Leib muutus puhtamaks rukkileivaks. Odrajahu. Sepikut tehti odrajahust. Pidulikumad toidud olid kõikvõimalikud vorstid. Lihasöömine oli ka suhteliselt harv. Toitumine erines
Väljajandja oli Peter Eduard Vilde. Ta oli ka eratrükikoja omanik. Nn "eesti esimene ajakiri". Tervisehoialane teema. "Lühike õpetus" oli nimeks. Kokku ilmus seda 41 numbrit 2 aasta vältel. 18 sajandi löpukümnenditel tekib ka eestikeelne jutukirjanuds, ilmusid mitmed väikesed juturaamatud, mille autoriteks olid saksa pastorid ja kooliöpetajad. Tuginesid saksa eeskujudele, tölgitud/mugavdatud eesti keelde. Olid õpetlikud ja moraliseerivad, väga suurt mõju talurahva seas ilmselt ei avaldanud. Kirjastamine ja trükikojad- Olulisteks kirjastuskeskusteks olid trükikodadega linnad (Tallinn, Riia, eratrükikoda ka Põltsamaal, hiljem viidi see üle tartusse). Riia muutus oluliseks kirjastuskeskuseks, seal trükitud oluliselt palju valgustuskirjanudust. Tsensuur- on olnud erinavates vormides olemas läbi ajaloo. Eriti tugevaks mutuus alates 1788? aastatst (Paul I ajal), et prantsuse revolutsiooni mõjud venemaale ei pääseks
annaabi.ee 
