ette, et ,,ühes kohas, ühel päeval asetleidnud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni"). Peategelasteks võisid olla kõrgemast seisusest või mütoloogilised kangelased. Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti kõlbelist eesmärki ning arendas keelt täpsuse suunas. Paraku tõi kõlbelise ja kasvatusliku funktsiooni silmaspidamine klassitsismi kirjandusse pahatihti ka kuiva moraliseerimist. Lüürika kängus, kirjandusteostes muutusid oluliseks riigiga seotud teemad, näiteks kuninga ülistamine. Molière (16221673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Molière, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms)
Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905) Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi
Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga. Uudise areng: 1890ndatel oli palju emotsionaalseid sõnumeid (õnnetused jm), kus oli palju autori hinnangut, moraliseerimist jne. Konkreetset ülesehitust polnud. Palju oli ka ühel-kahel faktil põhinevaid lühisõnumeid (telegraafiuudised). U. mõjutas avalikku arvamust, kohati oli ka meelelahutuslik. Tavaliselt olid sõnumid 2-3 päeva vanad. Liigendatud üheks pikaks lõiguks. ,,Tänapäevane" pealkirjade kasutamine kujunes 20saj algul, varem täitis pealkirja funktsiooni esimese lause esimene sõna (tüpograafiliselt eraldatud). Tekstid olid ilukirjanduslikud, väga seletavad ja põhjalikud. 20saj
annaabi.ee 
